ühikuga dpi (dots per inch).Seesama ühik oli kasutusel ka monitori eraldusvõime hindamisel ja see näitas mitu punkti ühe tolli sisse antud aparaat on võimeline väljastama. Arengulugu Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektroonarvutustehnika algusaastatel. Näitena võib tuua 1951.a. Valminud elektronarvuti ,,Univac" printimiseks kasutatava spetsiaalse lisaseadme, mida nimetati Uniprinteriks. Seade töötas sarnaselt edasiarenenud trükimasinale, kuid oli ühendatud lindiajamiga. 1954. aastal saavutati tulemus 600 tähemärki minutis. Sarnanedes teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta suur ning kohmakas. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist ning kaalus 29 000 naela. Hilisemad arvutiprinterid aastatest 1950. ja 1960. kuju tasid endast äärmiselt keerukaid elektromehaanilisi seadmeid. Peaaegu eranditult kasutasid need kõik andmekandjana pidevakujulist rullpaberit. 80-ndate a. alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite külge võis ühendada
..........................................................................19 1.PRINTERI EELLUGU Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näitena võib tuua 1951.a. Valminud elektronarvuti ,,Univac" (Universal Automatic Computer)printimiseks kasutatava spetsiaalse seadme, mida nimetati ,,Uniprinteriks". Seade töötas sarnaselt edasiarenenud trükimasinale kuid oli ühendatud lindiajamiga. 1954. aastal saavutati tulemus 600 tähemärki minutis (maksimaalselt 130 tähemärki reas). Sarnanedes teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta suur ning kohmakas. Täielik süsteem koosnes 5200st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi (1 nael = 453,6 grammi), ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Hilisemad arvutiprinterid aastatest 1950. ja 1960. kujutasid kõik endast äärmiselt keerukaid elektromehaanilisi seadmeid
annaabi.ee 
