tõeliselt uudse teoga, tuues oma mitte milleski süüdi poja väikelinna, kus ei oldud harjutud, et vallasemad käivad lastega ringi, nagu ei oleks nad sama suur ime, kui kõik teised lapsed. Hilisemas elus paigutas Astrid Pipi Pikksuka tõe väljaütlejana sellesse väikekodanlikku moraliseerivasse idülli. Lasse jäi Näsi enam kui aastaks. Astrid jätkas Kuninglikus autoklubis töötamist, pälvides iga päevaga üha rohkem tunnustust, eriti juhataja Sture Lindgrenilt. 1931. aasta kevadel sai Astrid Ericssonist Astrid Lindgren. Astrid jäi koduseks ja toimetas kodus autoklubi kogumikku ja hiljem ka autoteedeatlast. Aga ennekõike sai ta nüüd lõpuks ometi olla Lassele ema. Lasse on kirjeldanud, et ta ei olnud sedasorti mamma, kes istub vaikselt pargipingil ja vaatab oma mängivat last. Tema tahtis ise ka mängida. Astrid Lindgren leidis, et laps olla ei ole sugugi kerge! Kirjanik oli sageli mõelnud selle
Meeldinud kohustuslike raamatute nimetamine Vaid 6,6% küsitletud õpilastest ei märkinud ühtegi meeldinud kohustusliku kirjanduse raamatut, enamikule meenus neid isegi rohkem kui üks. Selgelt oli näha, et eeskätt nimetati just hiljuti loetud raamatuid, mis näitab, peaaegu kõik õpilased leiavad kohustusliku kirjanduse hulgast pidevalt selliseid raamatuid, mis neile meeldivad. Huvitav oli aga see, et 11. klassi poistest mainisid paljud ära nooremana loetud lasteraamatuid (Astrid Lindgrenilt jt autoritelt). Jälle on näha, et nende jaoks ei ole kohustuslik kirjandus enam eriti huvitav, seega kaevati mälusopist välja kunagi loetud ja positiivselt meelde jäänud raamatute nimed. 2.4.6. Küsimused 11 ja 12. Kohustusliku kirjanduse vajalikkus Küsimused 11 ja 12 olid mõeldud vastajate arvamuse teadasaamiseks kohustusliku kirjanduse kohta. Küsimuse 11 tulemused on esitatud joonisel 11. 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0%