Hiljem on kirjanik kirjeldanud, missusguseid koerustükke kontoris vahel tehti. Oma raamatus ametnik Katist ta just neid kirjeldaski. Kontoris ei teadnud keegi, kui raske oli tegelikult Astrid Ericssoni elu. Lasse oli tal koguaeg mõtetes ja niipea kui ta sai raha pileti jaoks, sõitis ta Kopenhaagenisse. Hiljem töötas Astrid Kuningliku Autoklubi kogumiku abitoimetaja kohal, ja kui kogumik sai 1928, aasta kevadel valmis, soovitas Torsten Lindfors tal taotleda autoklubis uue koha. Tolle asutuse juhataja oli Sture Lindgren. 7 1910. ja 1920. aastate Stockholmis oli vähe töökohti ja rohkesti töötuid neide. Kontorineiud, kes pidid toime tulema oma väikese palgaga, millest tuli maksta üür, toit ja riided, elasid sageli allpool elatusmiinimumi. Palga lõid alla jõukamatest kodudest pärit
Eespool seoses eestikeelse kirjandusega mainitud autoritest on kõige rohkem saksakeelset loomingut Friedrich Gustav Arveliusel, kellelt lisaks artiklitele ilmus luuletusi ning kolm näidendit. 14.VAIMUELU 18. JA 19. SAJANDI VAHETUSEL 19. sajandi algus oli aeg, mil Balti kubermangudes tekkisid esimesed ühingud, millel olid teaduslikud ja kirjanduslikud sihid. 19. sajandi algul oli eestis kaks trükikoda, Tartus Grenzius ja Tallinnas Minuth, endine Lindfors. 18. sajandi teisel poolel loodi Eestis kohaliku saksa haritlaskonna tarbeks nn. lugemisseltse ja laenuraamatukogusid. Aastal 1783 tuli Tallinna magistraadi (raekohtu) teenistusse August von Kotzebue, kes oli juba noorest peale ka näidendeid kirjutanud ja ise näidelnud. Tallinna amatöörteater (1784-95), mille direktoriks sai v. Rosen ja sekretärina tegutses Kotzebue, jäigi neil aastatel teatrikultuuri peamiseks kandjaks Eestis.
annaabi.ee 
