Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas põlv ja palju lapsi. Juba seitse aastat polnud ühtki sõda maad laastanud. Olevipoeg oli selle ajaga kantsid kasvatanud, kaevandikud kohandanud ja Kalevi kalmukünkale ilulinna ehitanud. Kalevipoeg nimetanud linna ema mälestuseks Lindanisaks. Alevipoeg lasknud teise võimsa linna Harjumaale keset sood rajada. Sulevipoeg asutanud Alutaha kolmandama kindla koha varjupaigaks vaenu vastu. Pärast pikka õnnerikast aega saabunud sõda Viru randa. Kauged tuuled toonud sõdalasi tuhandeid ning piinajaid pilvedeni. Kalevipoeg karganud sellepeale sõjaratsu sadulasse ja tõtanud tuuletuhinal sõjakära kustutama ja vaenuviha vaigistama. Kaasa võtnud ta viiskümmend meest Virumaalt, kuuskümmend Kuressaarest,
välja heidetud ja kurat meres ära uputatud. 21. Võitlus taanlastega. Tallinna lahing 1219. 1219. aasta juuni alguse paiku ilmus Tallinna lahele Taani kuninga Valdemar II Võitja laevavägi. Schleswigi kokkulepe oli realiseeritud. Kuningaga olid kaasas Lundi peapiiskop Petrus Jacobi, Schleswigi piiskop Nicolaus ja ka Eestimaa piiskop Theoderich. Randunud vägi, kus arvuliselt olid ülekaalus arvatavasti sakslased, võttis aset tollal veel Lindanisaks nimetatud Tallinna Toompeal. Henriku sõnul lammutasid taanlased vana linnuse ja hakkasid uut ehitama. Eestlased valmistusid kiiresti vastupanuks. Kolme päeva pärast (15. juuni) tungisid eestlased viiest suunast taanlastele kallale ja viimastele ootamatule algas lahing. 17 Lahingu alguses tapsid eestlased palju sakslasti, ka Theoderichi, nad lõid kõikjal vastase taganema. Vürst Vitslav asus oma slaavlastega orus Toompea merepoolsel
annaabi.ee 
