10 aastasena õppis kunsti San Carlose akadeemias. 1907 kolis Euroopasse. Diego otsis uut maalimisvormi, mis väljendaks tema päeva keerukust, kuid siiski jõuaks laia publikunil. Õppis Renessanssi-aegset freskot leidis oma ala. Naasis Mehhikosse. 1930-40, aastatel külastas tihti USA-d Seinamaaling Rockefeller Centre'is Nelson Rockefeller'i ema lemmikmaalija. Diego sai vaid teose pealkirja. Lenin Paluti eemaldada, asendada Lincolniga. Diego sai teose eest kogu palga Seinamaal hävitati. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Detalle_de_Lenin.jpg/800px-Detalle_de_Lenin.jpg Man at the Crossroads http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/94/Palacio_de_Bellas_Artes_-_Mural_El_Hombre_in_cruce_de_caminos_Rivera_3.jpg/800px- 1934
Dallase press avaldas presidendivastaseid kirjutisi. FBI seriff oli öelnud: ,,Kui keegi võtab tõepoolest pähe presidenti tulistada, siis ma arvan, et me ei suuda teda takistada." Suurim viga, mis tol hetkel tehti, oli presidendi marsruudi avaldamine ajalehes ,,Times Herald". Reis möödus edukalt ning 22. novembril 11:38 saabus president Dallasesse. Lennujaamahoone kihas politsenikest ning kohal oli nii poolehoidjaid kui vastaseid. Kennedy kätles fännidega ning viidi suure tumesinise Lincolniga ära. Kell 11:55 hakkas kolonn mootorratturitest eskordi saatel liikuma. Kennedyd olid ihukaitsjatest ümbritsetud, lisaks osalesid rongkäigus veel Texase kuberner John B. Connaly enda naise Nelliga ning asepresident Lyndon B. Johnson enda abikaasaga. Mida kesklinnale lähemale korteez jõudis, seda rohkem pidid nad kiirust vähendama. Kesklinnas oli aplaus presidendi tervitamiseks väga tugev. Kell oli 12:30, kui Kennedy möödus
kutsusid talurahvast ülestõusule. Alalhoidlik talurahvas ei hakanud mässama ja narodnikud otsustasid üle minna terroritaktikale: hakati tapma kõrgemaid riigiametnikke, et sel viisil kehtivat riigikorda muuta. 1881.a. tapsid narodnikud keiser Aleksander II. 22 USA-s oli 19.sajandi keskpaigaks küpsenud sisepoliitiline kriis, mille keskmes oli orjanduse küsimus. Põhjapoolsed osariigid eesotsas orjandusevastase presidendi Abracham Lincolniga võitlesid orjuse säilitamist toetavate lõunapoolsete osariikidega. Kodusõda toimus 1861.-1865.a. Sõja ajal (1863.a.) kaotati orjandus ja võeti vastu Jaosmaade seadus (1862.a.), millega iga USA kodanik võis saada riigi lääneosas endale kuni 65 ha maad, tasudes selle eest 10 dollarit riigilõivu ning pärast 5-aasta pikkust maaharimist sai maavaldaja maa tegelikuks omanikuks. Kodusõda lõppes põhjapoolsete osariikide võiduga. 1865.a. kaotati orjus kogu USA territooriumil ja 1866.a
annaabi.ee 
