strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Arvo Pärdi muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimastel aastakümnetel kasutatud ka paljudes linateostes, tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Arvo Pärt alustas oma muusikaõpinguid Rakverest. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. 1959-1979 ja 2005 aastatel oli Pärt Eesti Heliloojate Liidu liige. 1980. aastal emigreerus ning asus elama Lääne-Berliini, naases tagasi Eestisse 2005. aastal. Pärdil on mitmeid teoseid, kõige uuemad on: "Für Lennart in memoriam" (2006), Sümfoonia nr
Praeguseni arvavad mehed restoranides ja baarides, et naistele jooki välja tehes näitab ta oma rahakoti suurust ning edu elus. Olen kindel, et inimesed on nõus kõike tegema, et näidata ennast rikka ja parimana. Selline käitumine ei kao ilmselt mitte kunagi ka kinolinadelt, sest enne peaks muutuma inimese mõtlemine ning väärtushinnagud. ''mäeküla piimamees'' on heaks näiteks sellest, kuidas film võib olla elu peegel. Kõikides linateostes on sees näiteid elust ning sellepärast saamegi läbi filmide aru, missugused on tegelikult inimesed meie ümber ning kuidas toimib meie ühiskond. Aastakümneid on läbi filmide vaadatud justkui peeglisse, kus näeme endi mõtteid ja tundeid ning arvatavasti jääb see nii veel oikaks ajaks.
Sellise tulevikumudeli puhul hinnatakse ümber ka inimelu ja selle kestvus. Vastavalt kõigile eeldustele saab peagi võimalikuks ohutu inimese kloonimine ja külmutamine, mis annaks pääsemislootuse ravimatutele haigetele, kelle hädadele ehk tulevikus rohtu leitaks. Utoopiline pole ka juhus, et mõeldakse välja mingisugune imeeliksiir, mis pikendab oluliselt eluiga, tõstes seda sadade aastateni. Tehnoloogilistest saavutustest tuleb kõne alla arvatavasti mitmetes linateostes nähtud imetabane lendauto, mis muudab liikumise mugavamaks. Samuti võidakse jõuda kahandamiseni, mis aitaks planeedile hõlpsamalt ära mahtuda. Mõõtmeid saaks vähendada inimestel, aga mõistlikkuse piires, sest muidu tekiks oht saada suuremate loomade poolt tallatuks või ärasööduks. Kaasneda võib ka teist laadi probleeme. Näiteks Kurt Vonneguti teoses "Komejant ehk hüvasti, üksildus!" rakendasid seda meetodit enda peal hiinlased, aga nad muutusid viimaks nii väikseks, et
annaabi.ee 
