hoitud seemneid. Seeme külvatakse meie kliimavööndis aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 45 kuud. Seeme külvatakse 1 kuni 2,5 cm sügavusele. Külvitihedusega keskmiselt 7000 taime/m2 kohta. Peale külvi maa kastetakse mõõdukalt, et vältida mullas leiduvate umbrohuseemnete liiga võimsat tärkamist kuna linataim ei ole tugeva konkurentsivõimega. Seemned idanevad juba esimeste plusskraadide juures, 710 päeva jooksul külvist. Tärganud linataimed on öökülmale keskmiselt vastupidavad. Idulehti võib aga -3 kraadine külm pigem kahjustada. Esimese pärislehe arenedes on taim vastupidav ka 78 kraadisele külmale. Lina kasvab kasvutingimustest ning sordist lähtuvalt 20 kuni 100 cm pikkuseks hõredalt lehekestega kaetud taimeks. ... Linapõld vajab umbrohutõrjet. Pikematel põuaperioodidel tuleks lina kasta. Sademete vähesus vähendab kiudude arvu. Lina kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagi koristamist,
Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas, keedeti seajalgu, juurde anti herne- või oasuppi. Seajala kontidest tehti vurri. Kontide järgi püüti ka ennustada: kelle kondi koer esimesena suhu haarab, saab kõige enne mehele. Kõige armastatum komme oli liulaskmine- mida pikem liug, seda pikemad kasvavad suvel linataimed. LIHAVÕTTED EHK KEVADPÜHAD Ka ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munadepühad. Märgib Kristuse ülestõusmispüha, millega lõpeb pikk paast (võib jälle liha süüa). Lihavõtted lõpevad rõõmsa pühapäevaga, milleks on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva. Tuppa toodi puulaaste, et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui ema toidab last rinnapiimaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid.
annaabi.ee 
