mandlid, sidrunid, õunad, pirnid, kirsid, ploomid, aprikoosid jt. Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas. · Seni identifitseeritud 20-st glükosiidist pakuvad toksikoloogilist huvi neli amügdaliin, dhurriin, linamariin ja lotaustraliin. · Minimaalne letaalne HCN doos on inimestel ja loomadel vastavalt 0,5-3,5 mg/kg ja 2- 10 mg/kg. Toksiline ja letaalne konts vereplasmas on vastavalt 0,2 ja 1,0 g/ml. fütoöstrogeenid · Paljud taimed sisaldavad fütoöstrogeene, mille suurtes kogustes söömine (näiteks lutserni või ristiku koosseisus) võib rohusööjatel põhjustada viljatust ning isaste feminiseerumist. Nende konts taimes on suurim õitsemise ajal.
kassava, maguskartul, jamss, mais, hirss, suhkruroog, herned, oad, mandlid, sidrunid, õunad, pirnid, kirsid, ploomid, aprikoosid jt. Glükosiidide hüdrolüüsi soodustavad nii füüsikaline purustamine kui ka stress (kuivamine, külmumine, küpsetamine) ning seda katalüüsivad -glükosidaas ja hüdroksünitriili lüaas, mida leidub nii taimedes kui ka inimeste ja loomade seedekulglas. Seni identifitseeritud 20-st glükosiidist pakuvad toksikoloogilist huvi neli amügdaliin, dhurriin, linamariin ja lotaustraliin. Tuntuimaks ja levinuimaks on amügdaliin, mida sisaldavad luuviljaliste kivid. Lõhnatu, mõru maitsega, nii vees kui etanoolis hästi lahustuv aine. Erinevate viljade amügdaliinisisaldus erinev - mõrumandlites 2,5-3,5%, virsikuseemnetes 2,0-3,0%, aprikoosi- ja ploomikivides 1,0-1,8%, kirsikivides 0,8%. Vähesel hulgal leidub teda ka õuna- ja pirniseemnetes, toomingamarjades ning loorberilehtedes