Joonis 9.12 Välisõhuga tuulutatava soojustatud puitpõranda ehitus. 104 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 9.1.3 Pööningu vahelagi Pööningu vahelagi on ülevaltpoolt esimese korruse köetavate siseruumide piirdeks. Kuna pööningu vahelaetalade vahe oli ehitusjärgselt täidetud liiva, saepuru, õlgede või linaluuga, ei ole vahelae soojustakistus suur. Kui elamu katusealune on köetav ja eluruumidena kasutatav, ei ole vahelae soojustamine oluline. Renoveerimisel tuleb siis pöörata tähelepanu eelkõige kandevõime, tuleohutuse, läbivajumise ja helipidavuse probleemidele. Kui katusealune on kütmata ruum, tuleb tähelepanu pöörata ka õhu- ja soojuspidavusele. Pööningu vahelae lisasoojustamise lahendused sõltuvad paljuski sellest, kas ruumide laelaudist soovitakse eemaldada/asendada või mitte
Joonis 13.14 Korrektselt lõpetatud vihmaveetoru. 13.1.4 Vahelaed Puithoonete vahelagede helipidavus väheneb, kui vahetada raske olemasolev täidis välja kerge mineraalvilla vastu. Samuti väheneb põranda omavõnkesagedus. Seetõttu ei ole otstarbekas seda teha. Pööningu vahelagi on ülevalt poolt viimase korruse köetavate siseruumide piirdeks. Kuna pööningu vahelaetalade vahe oli ehitusjärgselt täidetud liiva, saepuru, õlgede või linaluuga, ei ole vahelae soojustakistus suur. Kui elamu katusealune on köetav ja eluruumidena kasutatav, ei ole vahelae soojustamine vajalik. Renoveerimisel tuleb siis pöörata tähelepanu eelkõige kandevõime, tuleohutuse, läbivajumise ja helipidavuse probleemidele. Kui katusealune on kütmata ruum, tuleb tähelepanu pöörata ka õhu- ja soojuspidavusele. Pööningu vahelae lisasoojustamise lahendused sõltuvad paljuski sellest, kas ruumide
annaabi.ee 
