Et ajalugu uurida kasutan ma järgmiseid raamatuid: Paistu kihelkonna raamat, Eesti järvestiku raamatut, Eesti NSV nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat. Holstre järv! Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja liivase supluskohaga, mujal on levinud põllud. Kaldaservas leidub linaleokive. Järve põhi on sügavamal mudane. Umbjärv, mis kunagi varem on olnud kraavi kaudu ühenduses kinnikasvava Viinakoja järvega teispool maanteed. Nähtavasti esineb järves allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. 1972. a. juulis oli vee pinna- ja põhjakihi temperatuuri vahe 18,7 kraadi. Juba 2-3 m sügavuses kadus veest hapnik Holstre järves oli 1950. aastail võrdlemisi rohkesti jõevähki. Vähid olid nakatatud Ida- ja Lõuna-Eestis väga haruldase
Linna tingimustes omab mõiste roheala laiendatud tähendust. Sealne algne looduslik taimkate on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel. Järve ümbrus on tasane, enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all. Tiskre oja ääres võib esineda ka niite. Ka kaldad on madalad ja enamasti mudased, loodes ka liivased. Edelakaldal võib näha linaleokive. Põhi on kaetud 2-3 m paksuse mudakihiga. Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele, mida antud objekt pole, seega otsets kahju ei tekiks. Lisaks pole linnapiirkonnas võimalik säilitada kõiki rohekoridore, kuna antud piirkond on niigi tiheasustatud, siis ei saa loomade sattumist linna välistada ja suurtele loomadele liikumisteede loomine nt ökodukt on ebaotstarbekas.
annaabi.ee 
