sajandi algul Tekstiilitööstus oli endiselt tähtsaimaks tööstusharuks. Teisel kohal oli toiduainetööstus, kolmandal metallitööstus Laevaehitustehaste ehitamine aktiviseeris kogu metallitööstuse tegevust. Suuremad metallitööstuse ettevõtted olid: · Volta · Krull · Wiegand Suuri tellimusi sai vaguniehitustehas Dvigatel Toimus tootmise kontsentratsioon. Esimeseks monopoliks oli 1900.a. lõpul moodustatud dzuudivabrikute sündikaat, kuhu kuulus ka Narva Linaketramise Manufaktuur Tsemenditööstuse ettevõtted kuulusid Girald de Soucantoni perekonna juhtimisel olevale monopolistlikule grupile. Neile kuulus ka : · aktsiaselts Port-Kunda · Valtu tellisetehas · tikuvabrik Huene ja Co Vaivaras Olulist kohta etendas väliskapital. Saksa kapitaliga olid loodud: · Waldhof · Volta · Krull · Mayer · Narva Linamanufaktuur · Hiiu-Kärdla Kalevivabrik Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas.
varasemaks Venemaal. Vabrikut laiendades ehitati uus vesiratas, rajati ka uus kahekordne tööstushoone. Ettevõtte toodangut realiseeriti isegi Hiinas. Teine kalevivabrik asutati Narva endise saeveski asemele. Selle rajaja Georg Scharz sai suure riikliku laenu. 1827. aastal täiendati sisseseadet ja rakendati tööle 8-hobujõuline aurumasin. See oli esimene Eestis. · Narva muutus tööstuslinnaks, kuhu 1851. aastal asutati linaketramise vabrik ja 1857. aastal puuvilla ketramise ja kudumise vabrik Kreenholmi manufaktuur. 20 Üldiselt jäi aga manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Mõisates rajatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, lubjaahjud, telliselöövid. Laiemale turule mõeldes asutati kaks paberiveskit, üks Läänemaale Haimre mõisasse, teine Räpinasse. Räpina paberimanufaktuur läks ajutiselt 1742
annaabi.ee 
