3 nädalaselt on pojad iseseisvad. Vaenlaseks on kärplased, röövlinnud ja saarmas ONDATRA (Ondatra zibethicus) - suur hamsterlane, kelle saba on pool või üle poole tüvepikkusest. Saba külgedelt lapik, soomustega, nende vahel hõredad karvad. Mõlemal sugupoolel muskusnäärmed. Tagajäsemed on esijäsemetest tugevamad, vähearenenud ujulestad. Toit on põhiliselt taimne - järvekõrkjas, pilliroog, vesiroos, vesikupp. Loomse toidu rahuldab limustega. Monogaamne loom - enamus emastel on 2 pesakonda. Elupaigaks on mitmed ehitised - pesad kaldaurus ja kuhilpesad kaldal või veekogus olevatel alustel. Kuhipesas on pesakamber ja toitumiskambrid. Peale nende ka toitelavad. Ondatra on vees kiirem kui maismaal. Vee all võib olla - 10min. Vaenlaseks on rebane, kärplane, saarmas, kährikkoer, kanakull, haug.. VALGEJÄNES (Lepus tidimus) - kõrvatipud on alati mustad, ülamokk lõhestunud, tagajäsemed on paremini
Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis 39. Rõngusside (Annelida) ja limuste (Mollusca) võrdlus: mis on ühist, mis erineb Ühine: mõlema vastne on trohhofoor, samuti üksnes merelistel vormidel. Mõningate rõngusside eluviis on sarnane limuste omale: elavad settes ning filtreerivad või koguvad detriiti (nt hõimkond konuvaglad (Sipuncula)). Nendel rõngussidel, kellel troghhofoori staadium puudub on arengus sarnaseid jooni limustega (näiteks: konuvakladel (Sipuncula)). Sarnaseid jooni on ka ehituses: mõlema kehapind on pehme ning kaetud limanahaga. Erineb: peamiselt ehitus ning ka eluviis: mõned rõngussid on röövtoidulised või parasiidid (siin saab ühist olla vaid järvekarpidega, kelle vastsed teatud ajahetke kaladel parasiteerivad). Ehitus rõngussidel: arenenud teisene kehaõõs ehk tsöloom, mida vooderdab eraldi epiteel (tsöloteel ehk peritooneum, nagu meie kõhukelme).
annaabi.ee 
