5. Üldistamine 4)Jäljendamine Eesmärk: õpetada rohkem tähelepanu pöörama inimesele enda ümber, huvi nende vastu, selle kaudu õppida igapäevases elus toime tulema. 1. Keha üldise motoorika jäljendamine 2. Näoilmete, zestide imiteerimine Õpetamise skeem: 1. Paralleelsed erinevad tegevused( käe tõstmine puuduta nina) 2. Kumbki selgeks(koputa lauale puuduta põlvi) 3. Ajada segamini(tõuse püsti puuduta pead) 4. Teised paralleelsed tegevused(limpsi huuli mossita) 5. Üldistamine(naerata kortsuta kulmu). 5)Üldistamine · Oht, mida tuleb vältida on nn kinnijäämine õpetajasse või esemetesse. · Tuleb õpetada tegema samu tegevusi teistes situatsioonides. · Eeldab koostööd õpetajatega. Tunnusjooned, millega tuleb arvestada: 1. Ägedad jonnihood 2. Enesestimulatsioon- korduvad stereotüüpsed harjumused 3. Raskused motivatsiooniga 4
luuletusi muinasjuttudest või klassikaliselt novellivormis?” Tervislik toitumine Siis kui emal käivad nood tervisliku toidu hood ja menüü on maltsa täis, lapse käsi kehvalt käib. Supp on nõgestest ja mage, magusast on maja lage, porgand, kapsas, peet ja salat toorelt, külmalt, õhtuks päevaks, kala ka veel - oh sa pagan, küll need lapsed päevi näevad! Spinat spargel ja need teised maltsad, millel pole nime, limpsi asemel tee leige, kommi suhtes õnn on pime… Väkk ja väkk! No kuidas laps saaks tervisliku toidu vastu? Vanaema juurest siis sa vahel lihtsalt läbi astu! 1. Luuletus pärineb Aidi Valliku raamatust “Tirsti ja tursti”. 2. Valisin selle luuletuse, sest kohe kui ma seda lugema hakkasin, tundsin ära enda perekonna ja lapsepõlve, tekkis sügavam side luuletusega. 3. Luuletuse sõnum on see, et kodus ei pruugi olla vanemate poolt valmistatud toit just sulle
Vahepeal tehti sõprus kohtumisigi ,kutsudes naaber koolis sama klassi õpilased enda peole. Vahel kutsuti ka kaugemaid koole või mindi ise teise kooli klassiõhtule. Seda peeti lõbusaks ja huvitavaks. Klassiõhtutel valmistati vahel koolis toitu näiteks võileibu . Nendel pidudel tantsiti, mängiti, lauldi ning aeti juttu. Õpilastele meeldisid klassiõhtud. Klassiõhtute söö, muusika ja mängud Tolleaegsetel klassiõhtutel söödi Kooke, kringleid, kartulikrõpse, küpsiseid, limpsi või morsssi. Enamusti koguti raha ja siis mindi poodi ning osteti seda mida sai . Komme eriti ei olnud klassiõhtu toidu laual kunaa need kadusid kähku ning neid sai harva. Klassiõhtutel mängiti igasugu mänege nt: pikk- nina, Saalimänge – rahvaste pall, erinevad teistmoodi võistlused nagu nt kotijooks, jooksmine koos munaga (muna oli lusikas ja ühes käes, ei tohtinud seda maha kukutada), võistlused, kus olid saapapaelad seotud ja nii tuli joosta
*Kõik naised on loomult inglid. Kui neil aga tiivad murtakse, istuvad nad luua selga." *Sa oled kui taevast kukkunud ingel. Kahju ainult, et näo peale! *sirged trepiastmed *madu näljas, vajan hiirabi *Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga *Kui smurf punastab kas ta läheb lillaks? *Ära anda idiootidest majakaaslased *Minu filosoofia on: "Kui elu annab sulle sidruneid. Tee limpsi" *pärast jaanuarikuu tormi: Tulnud katus. Sobib keskmise suurusega elamule. Sõbralik. *mul puudub austus kaamelite jm loomade vastu, kes elavad nädal aega joomata *mehed on nagu pilved: kui hommikuks ära lähevad, võib veel täitsa ilus ilm tulla *naine peab olema nagu toonekurg: pikkade jalgadega ja tooma lapsi -Pole oluline pakend,vaid sisu. -Hoia, keda armastad. -Inimese välimus pole nii tähtis kui see mis on inimese sees.
annaabi.ee 
