Selle tulemusel kattuvad karpide kojad veekogu põhjas vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH-d ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat. Vetikad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Vooluveekogu vee pH peab olema vahemikus 67, kui pH langeb alla 5, siis karbid surevad. Väga tundlik on ebapärlikarp, eriti glohhiidid, ka vee muude omaduste suhtes. Vee rauasisaldus peab olema sedavõrd väike, et veekogu põhja ei tekiks limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Oluline on, et vee lubjasisaldus ei oleks liialt suur: karbid ei talu väga karedat vett, milles nende kojad kipuvad kasvama liiga kiiresti. Oluline on ka see, et veekogu ei sisaldaks liigselt setteid. Jämedad setted võivad kinni katta ebapärlikarpide elukohad 2. Hariliku ebapärlikarbi ohustatus Eestis 2.1 Seisund läbi ajaloo
Liiv, kivid, oksad, veetaimed ja ka karpide kojad veekogu põhjas kattuvad vetikakihiga. Vetikate vohamine mõjutab veekogu pH ja ööpäevase hapnikureziimi dünaamikat, nad võivad ummistada karpide sifoonid ning raskendada organismi varustamist hapnikurikka veega. Loomad võivad hukkuda. Ebapärlikarp, eriti glohhiidid, on ka teiste vee omaduste suhtes tundlik. Kui pH langeb alla viie, siis karbid surevad. Vee rauasisaldus peab olema võrldemisi madal - veekogu põhja ei tohi tekkida limoniidikoorikut. See takistab karpide liikumist ja noorjärkude kaevumist. Karbid ei talu ka väga karedat vett, milles nende kojad kipuvad kasvama liiga kiiresti [6]. Setted Ebapärlikarbile võivad saatuslikuks saada ka liigsed setted. Rikkumata looduskeskkonnas pärineb suur osa setetest jõest endast. Teine osa setetest seondub inimtegevusega, eelkõige maaparandusega. Jämedamad setted võivad ajapikku kinni matta isegi peenkiviseid kärestikke ja kaldaaluseid süvikuid, mis on
annaabi.ee 
