kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus. Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud eelkõige metsades ja põõsastikes, kuid ka turbarabades ning rohumaadel. Tervisega seotus loodusõnnetused on epideemiad ning näljahädad. Viimases kategoorias on maavälised ehk kosmilised loodusõnnetused: taevakehade (peamiselt meteoriitide) kokkupõrked maaga,
Selle kohta ei osanud teadlased kindlat seisukohta võtta. Oli kahte moodi arvamusi: see võib olla allikas või metaaniauk. Edaspidi oleks kindlasti vaja välja selgitada, millega on tegu. Uurimistöö käigus täienesid tugevalt koostaja hüdrobioloogiaalased teadmised, millest on kindlasti kasu ka edasisel õppimisel. 26 KASUTATUD KIRJANDUS Trükised/raamatud Ott, I., 2007, Saadjärve limnoloogilised uuringud I, Tartu, lk. 20 Ott, I., Kõiv, T., 1999, Eesti väikejärvede eripära ja muutused, Tallinn,. 128 lk. Paju, M. 2001, Tartumaa keskkond. Tartumaa keskkonnateenistuse väljaanne, Tartu, 94 lk. Phillips, N., Kelly, M., Taggart, J., Reeder, R., Flock, G., Olem, H., 2003. Järve taskuraamat, 98 lk. Sults, Ü.,2003, Rohke- ja liigtoitelisus: veekogude loomuliku vananemise kiirendaja, Tartu , 32 lk. Internetiallikad Artikkel ,,Valgla" http://et.wikipedia.org/wiki/Valgla (2.mai 2009)
<10º Liustiku sulaveesetted: <10º · Liustikujõesetted e. fluvioglatsiaalsed setted · Liustikujärvesetted e. jääjärvesettelised e. limnoloogilised setted: kuppel Kauss (lohk) Interglatsiaalsed >10º eriglatsiaalsed (viirsavid, algmaterjal välja pestud põhimoreenist) >10º