2,5cm paks. Latil on vahelduvad värvitud või reljeefsed detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel: Selle puhul registreeritakse veetase mõõteristlõikest eemal. Registreerimisriistu on mitmesuguseid: automaatseid ja mitteautomaatseid, isekirjutatavaid ning kaugseadmeid. Veetaset mehaaniliselt, pneumaatiliselt või elektrooniliselt pidevalt registreerivad riistad on limnigraafid. Mehaaniline limnigraaf põhiosad on trossi külge kinnitatud ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele pannakse spetsiaalne joonitud paber (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise tulemusena veetaseme muutumise graafik. Limnigraafi tarvis rajatakse jõe kaldasse kaev, mis on toru kaudu ühendatud vooluveekoguga. Meerik paikneb kaevupealses onnis. Ei saa panna lihtsalt vooluvette. Hüdrostaatiline limnigraaf koosneb veealusest rõhusensorist, kaablist ning kuival paiknevast elektroonilisest
Aega mõõdetakse jaoks mõõta oma veetase (suurvee või tulva ajal, tulemusena veetaseme muutumise graafik stopperiga. Kaasaegsetel tiivikutel kuvatakse kui veetase kiiresti muutub). Vooluh arvut'seks limnigamm. Käsitsi mõõdetakse veetaset peelis kiirus otse arvutisse. Kõik tiivikud peavad olema mõõtmisandmete põhjal määratakse kõigepealt 2x ööp: kell 8 ja 20. Kui on olemas limnigraaf, tareeritud. Esimest korda tehakse seda vabrikus, kiirusvertikaalide vaheliste elavlõikeosade tuleb kell 20 teha kontroll-lugem. Veetaseme hiljem iga 100 vooluhulga mõõtmise järel, kuid pindalad. Siis arvut kiirusvertikaalide keskkii- mõõtm ajal registr ka vee temp ning kirjeld jõge vähemalt kord kahes aastas. Tareerimiseks on rused. Vooluhulga määre pinnaujukite abil: ja ilma
annaabi.ee 
