Psühholoogilisest aspektist on määrava tähtsusega, kuidas inimesel kujuneb välja suhtumine tervisesse, tervisedendusse, haigusesse, haiguskogemustesse jne. Lühidalt, kuidas on inimene meelestatud ja motiveeritud enda tervist hoidma. Isegi kui inimene on teadlik terviseedenduse kontseptsioonidest, on alati olemas mõnuprintsiip, mispärast ei suudeta järgida tervislikku eluviisi. Näiteks kiire elureziimi tõttu ei jõua korralikult lõunat süüa, ning eelistame kiirtoidu kohti aja limiteerituse tõttu, kuid ka suuresti mugavuse ja kättesaadavuse pärast. Tervisedendust individuaalsel tasandil mõjutavad inimese endaga seotud probleemid. Thitipeale märgatakse tervise tähtsust alles siis kui juba ollakse haigestunud. Suur tähtsus on ka inimese sisemistel barjääridel: palju on motivatsiooni tervislikult toituda, palju jätkub kannatust, et näha tulemust, kas tervislikust toitumisest on kasu. Kindlasti aitab kaasa tervistoetav keskkond ning
kohta (näiteks see, et 'juht/strateeg' peab kindlasti olema domineeriv ja initsiaator, ent pole oluline, et ta oleks detailidesse süüviv või pedantne). Igale lõppvastusele on küsimuste erinevate väärtuste varieerumisel erinev mõju selle mõju suurust näitab muutuja kindlusteguri (ingl. k. 'confidence') suurus ning muutumine reeglibaasis. Küsimuste/väidete vastusevariandid on antud kolme-valentsel skaalal (soovisin teha viievalentset, ent aja ja arendusvahendi testiversiooni limiteerituse tõttu piirdusin kolmega) tähendustega 'pigem ei', 'ei nii ega naa', 'pigem jah'. Selle skaala ning vastusevalikutele esitatud kriteeriumite alusel jagatakse vastusmuutujatele punkte valitud erialaks saab see, mille kriteeriumitele vastused kõige enam sobisid mis sai enim punkte. Lihtsamad erialad (andmesisestaja) evivad vähem kriteeriumeid ning saavad max vähem punkte kui keerulisemad erialad (juht-strateeg). Tulemuseks pakutavate erialade ning küsimuste loetelu:
annaabi.ee 
