Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad
3) Premotoorne korteks organiseerib liigutuste jadasid 4) Motoorne korteks tekitab konkreetsed liigutused Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel. Kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest. Basaalganglionid on alati motoorse signaali tugevuse kontrollijad. Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi – alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu.
annaabi.ee 
