avaviljadeks (viljad avanevad, seemned varisevad, uba, hernes) ja sulgviljadeks (vili variseb tervikuna ning sisaldab ühte seemet, pähklid). Viljade leviku eesmärgiks on saada emataimest piisavalt kaugele, et jätkuks toitaineid ja ruumi. Leviku liigid: 1. tuule abil levivad viljad on väikesed ja kerged. Varustatud lennu mehanismiga (paju, ohakas) 2. kalda ja veetaimede viljade levimist veega tingivad, kas õhuruumid viljades või seemnekesta limastumine (tarnad, vesiroos) 3. loomade abil levivad viljad edasi jäädes loomade karvakülge või kui loom nad ära sööbväjuvad nad koos väljaheitega ja saavad arenemiseks head tingimused (takjas) 4. inimene levitab taimede seemneid teadlikult, ta külvab taime vilja (tomat, kurk). Seeme Õistaimedel valmivad seemned vilja sees. Seemned jagunevad üheidulehelisteks (aeduba) ja kaheidulehelisteks (nisu, rukkis)
1. vahelanellkoosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele 2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime · Kitiin looma ja seeneriigile iseloomulik Keemilised elemendid taime rakus: Csüsinik Hvesinik Ohapnik Nlämmastik
annaabi.ee 
