Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel. Kasvukohana eelistab niisket ja viljakat haritavat maad aga kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. On hea toidutaim koduloomadele. Õied meenutavad väikest valgest tähekest, mõnikord võivad kroonlehed puududa. Kõrvenõges (Urtica dioica) on mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 13...150 cm. Värvuselt tume, hallikasroheline
emanõgeseks. Valge iminõges on iminõgestest ainuke, millel on valged õied. Peale selle, et tema õitest saab suu magusaks, on õiekroone tarvitatud ka ravimina. Selleks tuleb need ettevaatlikult ja õrnalt ära korjata ja vilus kuivatada. Haiguseid, mille vastu iminõgesest on abi saadud, on väga palju. Hingamisteede ja kõhuhädad, naistehaiguseid, kroonlehetee aitab unetuse korral ja soodustab uriinieritust. Vesihein (virn, limarohi, rägahein, siavirn, nädselm) Vesihein kasvab tavaliselt köögivilja põldudel. Harvem kohtab teda metsa- ja teeservades või mererannas ja veekogude kallastel. Igal juhul massiliselt kasvab ta niiskemal viljaka mullaga haritud maal. Vesiheina varred kasvavad hulganisti koos, sest siis suudavad varred püsti seista. Varred on kergesti murduvad ja pehmed. Vesihein on hea toidutaim kõigile koduloomadele. Taime juures on hea see, et teda saab süüa kohe pärast lume minekut ja seda kuni uue
annaabi.ee 
