Enamus süvamereloomi kasvab aeglaselt, väheste pikkus , väheste pikkus , väheste pikkus , väheste pikkus , väheste pikkus ületab 30 cm. Paljud kalad on musta värvi. Sügavates kohtades elavad kalad on värvitud ja läbipaistvad. Ultraviolettkiirgus UV kiirgus ei levi vees, sest kiired peegelduvad vee pinnalt tagasi ning sellepärast pole veeloomadel kohastumusi UV-kiirguse vastu. Erandid on vaalalised ja delfiinid, kes käivad vahepeal vee pinnal, nendel on keha kaetud limakestaga ja nahk on neil paksem. Teised erandid on kilpkonnad, kes käivad vahepeal veest väljas. Kilpkonnadel on UV-kiirguse kaitseks paks nahk ja kilp seljas. Infrapunane kiirgus Infrapunane kiirgus soojendab ookenivett ainult peamistes kihtides. Igas ookeanis on vee temperatuur erinev. Vaikses ookeanis on vee temperatuur keskmiselt veebruaris 22- 27ºC ja augustis 20-25ºC . India ookeanis on keskmiselt veebruaris 25-27ºC ja suvel 28- 30ºC
maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs Suuõõne sisepind on kaetud limaskestaga, suus on hambad (täiskasvanud inimesel 32 hammast), keel ja süljenäärmed – kõrvasüljenääre (glandula parotis), alalõuasüljenääre (glandula submandibularis) ja keelealune süljenääre (glandula sublingualis), mis toodavad kokku umbes 1– 2 liitrit kergelt leeliselist sülge ööpäevas. Neel Neel kujutab endast limakestaga vooderdatud lihaselist toru, mis on seotud ninaõõne, suuõõne, kõri ja söögitoruga. Neelus ristuvad hingamisteed ja seedetrakti ülaosa. Söögitoru (oesophagus) Söögitoru on neelu kõrimise osa jätkuks. Söögitoru algab umbes kuuenda kaelalüli kõrguselt ja on u 20–25 cm pikkune. Suurem osa söögitorust asub keskseinandis (mediastiinum) aordi ja hingetoru taga. Vahelihases oleva ava kaudu läheb söögitoru kõhuõõne ülaossa ja suubub makku.
annaabi.ee 
