m paksune, moreenil lasuv viirsavikiht. Meremuda kuivaine orgaanilise aine sisaldus on ülemises tumehallis kihis suurem kui alumises helehallis kihis. Ravimuda Ravimuda ehk tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline ja "rasvane" püdel mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. Ta erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane. Kasutamine Ravimuda kasutatakse haiguste raviks. Muda kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse närvisüsteemi haiguste ja põletike ravis. Raviks kasutatakse mineraalvett, erinevaid õlisid ja vulkaanilist muda juba iidsetest aegadest peale
jäset (kas labakäsi või labajalgu) mudaga täidetud anumas. 4 Ravimuda [2] Ravimuda, tervisemuda ehk peloid on veest ning pihustunud mineraal- ja orgaanilistest ainetest koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhjas, soodes (turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda on püdeljas muda, mida kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. Ta erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihall või musta värvi. Ravimuda tekib mitmeaastase füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Ravimuda on settemuda, mis sisaldab Na, Cl, C, Fl, J, sulfaadi ja teiste ioone. Muda tekkimisest võtavad osa spetsiifilised bakterid ja protsessi käigus eritub väävelvesinik, mis annab mudale tema erilise lõhna
annaabi.ee 
