,,Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964) ,,Agu Sihvka annab aru" (1973) ,,Kukepoks" (1979) ,,Koolilood" (1981), koolilugude kogumik 2 J.Rannapi raamatute tutvustusi Raamat ,,Viimane valgesulg" on saavutanud aastal 1996 noorsookirjanduse võistlusel 1.koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti
nende maja juurde kuid ei , neid ei olnud , Lilli otsis ja otsis kuid asjatult . Ta mõtles siis , et läheb sünnipäevale tagasi , kui järsku kui ta hakkas uksest sisse minema , nägi ta ühte paari suudlemas . Ta arvas , et need on Amy ja Marek kuid ta kahtles . Ta hakkas nende poole ja äkki hüüdis Amy tema nime . See oli tõsi Marek ja Amy olid seal ja nad suudlesid . Lilli oli väga solvunud , nad pidid ju parimad sõbrad kolmekesi olema ja niiimoodi siis nad Lillit petsitki koguaeg , Lilli pööras otsa ümber ja sammus autosse , ning sõitis koju . Ta oli nii solvunud , kui ta koju jõudis läks ta kohe oma tuppa ja puhkes nutma . Järgmisel päeval küsis Marie Lillilt mis juhtus ja Lilli rääkis ära . Kuid kui Lilli oli üksinda kodus siis Marek ja Amy tulid Lilli ukse taha . Lilli ust ei avanud , ta ei soovinud neid ültse teadagi . Järgmine päev tulid nad uuesti ja Lilli ei avanud ikkagi ust . Kui järsku ükspäev sai Lilli teada ,
Eraldi on intrigeeriv ja sama oluline, et see naine kujunes ja kujundas end (nii saatuse soosingul kui hoolimata saatusest ja oludest) iseseisvaks mõtlejaks võime öelda isemõtlejaks (omas keskkonnas), mistõttu ajakiri oli mh ka tema maailmavaate, teadmiste, huvide, elukogemuse, pedagoogitalendi, ilutaju, loomingulisuse, aga samuti psühholoogilisel tasandil iseloomu peegel. Mõisaprouast ristiemalt saadud nimele Caroline eelistas ta enda valitud eestipärast Lillit (Eduard Vilde Tabamata ime kangelanna tuleb aastaid hiljem 1912) niisiis, see NAINE oli Lilli (Caroline) Suburg. Olles kandnud ajakirja ideed aastaid hinges, saavutas Lilli Suburg lõpuks kolmandal katsel loa selle väljaandmiseks sedagi vaid tänu nutikale manöövrile, paludes lehe toimetuse eest wastutajaks härra cand Hugo Treffneri! Niisiis tegu oli mehe eestkoste all välja antava, naise tegevtoimetusel kokku pandava naistele suunatud väljaandega (!) fakt,