Ehtides See kleit on kapis rippund kaua- kaua - oli, olid kurvad kannatamisajad -, nüüd puhkend rinnas jälle soovid sajad ja meeled maha jätnud kainushaua. See kleit on kapis rippund kaua- kaua – Mu lemmik, tule! Kus on roosiaiad, kus sätendavad saalid, pidumajad, kus katnud elu meile rõõmulaua? Eks tõuse kleidi liniklõimestusest veel lõhna tolle aja iharusest, eks tungi viinana ta verre taas?! All kahiseva, kallistava siidi mu ihu tuksub pillamise püüdi, on murdumas kui lillist tulvil vaas. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html https://www.google.ee/search?q=Marie+under&client=firefox- a&hs=1la&rls=org.mozilla:et:official&tbm=isch&tbo=u&source=uni v&sa=X&ei=wUTYUoi1F4Hw4QTbp4C4AQ&ved=0CDoQsAQ&biw=12 52&bih=587#facrc=_&imgdii=_&imgrc=nRGbVVQOTY4exM%253A
Talviki enda "Palavikuga" võrreldes peaaegu olematu. Seda asendab iroonia. "Kohtupäevas" ennustab kirjanik saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Sellega seoses võimendub juba "Palavikus" ettetulnud religioossete motiivide ja sümbolite tähendus. Tuut-tuut (1925) Tuut-tuut oleks justkui inimene, kes minu elus rolli mängiks ja kaoks. See inimene oleks väga hea, rõõmu toov./.../ Tuut-tuut! Maa lillist lõkkas. /.../ /.../Veel kumas kõrvus hele naer, siis jälle harras vaikus/../. See inimene oli justkui mu sõbe rnoorusest, kes kadus mööda vurisedes kui üks auto ning temast maha jäi palju nagu salmis öeldud /.../ Paks tolm vaid jäi ta teele./. Milleks mulle tiivad...(1926) Äärmiselt enesekriitiline ja surmale vihjav luuletus. Kõik hea lükatakse tagasi, tuues põhjuseks, et see hullutab meelt ja hiljem maksab kätte
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all...
annaabi.ee 
