Isased sääsed toituvad nektarist. Hallasääsk on tuntud malaaria plasmoodiumi levitajana. Eestis on põhilised vereimejad metsa- ja laulusääsed. Eestis on levinud sääse Culex pipiens pipiens alamliik, kes ründab peamiselt linde. Alamliik Culex pipiens molestus ehk majasääsk elab looduses soojematel aladel (Lõuna-Euroopa). Meil elab see alamliik ainult elamutes, eelistades keskküttega kivimaju ja on elanikele väga tülikas kaaslane. Tema vastsete arenemiseks piisab ainult lillevaasis olevast veest. Surusääsklased on välimuselt pistesääskede sarnased, kuid ei ime kunagi verd. Valmikud on lühiealised, ei toitu. Isasputukatel on sulgjad tundlad. Vastsed arenevad veekogude põhjamudas ja moodustavad seal bentose biomassist põhilise osa. Mõnede liikide nagu Chironomus plumosus vastsete veri on punane. Kihulased on väikesed, mõne millimeetri pikkused, jässaka kehaga, kärbseid meenutavad sääselised. Vastsed elavad kinnitunult vooluvetes, kus voolukiirus on vähemalt
7. Tee katsest järeldus ja kirjuta vihikusse. * Kas sinu hüpotees pidas paika? * Milline piim säilis värskena kõige kauem ? * Millistes purkides paljunesid mikroorganismid kõige kiiremini? * Mis eesmärgil piima pastöriseeritakse? * Miks tehti iga katsevariant kahe purgiga? * Millise lõppjärelduse saad katsest teha? Algloomade reageerimine erinevatele ainetele Ülesanne pole pimedal õpilasel teostatav. Töövahendid: Vesi algloomadega (näiteks nädalaid lillevaasis seisnud veidi roiskunud vesi koos taimejäänustega), mikroskoop, alusklaas, pipett, prepareerimisnõel, erinevad keemilised ühendid: keedusoolakristallid (jäme sool), suhkur, väike küüslaugutükike, viin (40 % etanoolilahus), kaaliumpermanganaadikristallid, 5 % äädikalahus, kange kohv, piim, 3 % vesinikperoksiidilahus, lisaks veel kaks tahket ainet või lahust omal valikul (millel võiks sinu arvates olla algloomadele mingi mõju). Uurimisküsimus.
annaabi.ee 
