Ismaros-linna ma rüüstasin seal ja tas raiusin rahvast. Kui sealt röövind me naisi ja hulgana kõiksugu rikkust, jaotlus algas meil, et saaks iga mees osa võrdse. Nüüd jutustab Odysseus, kuidas peajumal Zeus tema laevadele karistuseks Kikoni rannas toimunu eest suure ulguva tormi merel üles puhus ja kuidas nad lõpuks lootosesööjate ehk LOTOFAAGIDE MAALE2 jõudsid. Selle rahva maitsev lilletoit tekitas unustuse. Odysseus pidi oma luurele läkitatud kolm kaaslast jõuga laevale tagasi tooma, sest nad olid maitsnud lootoserooga ega tahtnud sellelt maalt enam lahkuda. Peagi sattus sangar oma kaaslastega tundmatule saarele, kus kõik viitas sellele, et sealsed koopasukad on Poseidoni pojad: hiiglased-kükloobid3. Odysseus võttis kaasa kaksteist kõige julgemat reisikaaslast ja nad peitsid end ühte koopasse ära. Õhtu saabudes tuligi koopa elanik oma lamba- ja kitsekarjaga koju
palju aastaid eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes