lapsepõlvest saati.. See valmistati tavaliselt okaspuust ning kaunistati erinevate täkete ja soontega. Kumera kaanega kirstud olid kasutusel juba enne 19. sajandi keskpaika. Esipaneel oli neil sageli mitmetasapinnaline. Vanemad kirstud olid värvimata, kaunistatud lõigete ja soontega. 19. sajandi teisel poolel hakati kirste värvima. Levinuim toon oli punakaspruun. Lääne- ja Pärnumaal kaunistati kirste põletusornamentidega. Lõuna-Eestis kasutati kaunistamiseks ka lilleornamente või kaunistati puidupinda aaderdamisega. 27 Kuna riided olid vanal ajal kallid, siis olid riidekirstu eest kasutusel sepistatud lukud uhkete lukuplaatide ja võtmetega.28 Kaasavarakirstule järgnes kohver. Kohvrid ilmusid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi 30ndatel olid need juba harvad nähtused. Need asendusid riide- või pesukapiga. Kohvrid olid pealt laieneva ja enamasti kumera kaanega kirst. Tavaliselt olid need tumedaks värvitud ja nurkadest raudribadega tugevdatud
Seal on koht ja natuke kivihunnikut. Kastelholm, Ahvenanmaal 14. saj. lõpp. Ka 18. saj olid suurimateks ehitisteks kindlused Hamina kindluslinna ehitati erinevatel aegadel. Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn. 75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süzeesid, Piibliteemasid, lilleornamente. Mõisad hilisrenessanslikud Louhisaare ja Sarvilahti mõisad 17. saj. Puidust. (rohkem mainimisväärseid mõisaid ei olegi). Mõisad ja suurmaaomanikud samuti Lääne-Soomes. Soomes on vanu ehitis vähe. Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910. Soome arhitektuur on väga uus. Seda põhjendatakse alati Soome vaesusega. C.I. Engel ampiirstiili tõi Helsingisse (kutustakse ka keisristiiliks). Stiil on lihtne, aga uhke. Värvikontraste oli selles palju. G. Th. P
Seal on koht ja natuke kivihunnikut. Kastelholm, Ahvenanmaal 14. saj. lõpp. Ka 18. saj olid suurimateks ehitisteks kindlused Hamina kindluslinna ehitati erinevatel aegadel. Viapori kindlus Helsingi ees. See oli kogu Rootsi riigi suurim ehitustöö 18. sajandil. Nagu väike kindluslinn. 75 keskaegset kivikirikut on Soomes. Enamus on Lääne-Soomes, sest sealt hakkas ristiusk levima. Palju on kirikutes maalinguid - hästi palju on kasutatud paganlikke süzeesid, Piibliteemasid, lilleornamente. Mõisad hilisrenessanslikud Louhisaare ja Sarvilahti mõisad 17. saj. Puidust. (rohkem mainimisväärseid mõisaid ei olegi). Mõisad ja suurmaaomanikud samuti Lääne-Soomes. Soomes on vanu ehitis vähe. Soomes on iga 8s ehitis pärit ajast enne 1910. Soome arhitektuur on väga uus. Seda põhjendatakse alati Soome vaesusega. C.I. Engel ampiirstiili tõi Helsingisse (kutustakse ka keisristiiliks). Stiil on lihtne, aga uhke. Värvikontraste oli selles palju. G. Th. P
annaabi.ee 
