Betti Alver Ettevaatust klaas Elu pakub meile iga päev meeldivaid üllatusi, tuues kaasa naerukilkeid ning rõõmupisaraid. Kuid alati pole kõik lilleline: me võime kokku puutuda erinevate ootamatustega, mis muudavad iga viivu, inimese hapraks kui klaasi. Iialgi me ei aima, mis järgnev päev meile sülle paiskab. Inimesed ei oska karta riske, mis võivad nende elu ohustada. Oleks meil oskus teada, millal sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elada täisväärtuslikult kuni viimse hetkeni. Kahjuks meil selline võime puudub, selletõttu peame hindama kõrgemalt igat hetke, mil elame ja hingame. Nagu lill vajab õhku, hoolivust ja toitu, nii vajab ka inimhing armastust, mõistmist, andestamist. Maailmas hukkub päevas tuhandeid inimesi sõdade, looduskatastroofide, liiklusõnnetuste, tapmiste, haiguste, nälja ja paljude teiste põhjuste tõttu. Miks on see nii? ...
Ammu enne seda kui Kreekamaal lugusid veel ei jutustatud ega loodud poeeme, võib-olla isegi enne seda, kui elasid jutustajad ja poeedid, võis juhtuda nii, et kui põllud küla ümber ikaldusid ja oras ei tärganud, tapeti mõni külaelanik, kelle verd pritsiti viljatule põllule. Inimestel oli arvamus, et veri, mis toitust viljast, võis vastupidi toita ka põldu. Siis tuli aeg, mil inimesed lakkasid seda uskumast ja see julm osa jäeti jutustustest välja. Niisugustest suremise ja lillena taasärkamise lugudest oli kõige kuulsam Adonise müüt. Igal aastal leinasid Kreeka neiud Adonist ja seda tegi ka Aphrodite. Aphrodite nägi, kuidas Adonis oli sündinud ning otsustas, et nooruk peab kuuluma talle. Aphrodite viis poisi Persephone juurde, et too hoiaks noorukit tema, Aphrodite jaoks. Ühel hetkel hakkas Persephone noorukit ise armastama ega tahtnud seda Aphroditele tagasi anda. Kumbki ei andnud järele ning lõpuks pidi Zeus otsustama
Toored söögikastanid meenutavad maitselt magedavõitu sarapuupähkleid. Röstitud kastanid on klassikaline Lääne-Euroopa suupiste, mida müüakse tänavatel kärudelt. Kastanite lamedale poole lõigatakse noaga suur rist. See-järel pannakse nad söepannile küpsema. Aeg-ajalt tuleb kastaneid segada, et nad põlema ei läheks. Kodus võib kastanid sama hästi ka pista 1520 minutiks ahju 200-kraadisesse kuumusse. Kui kastanid on valmis, on neile lõigatud rist lillena avanenud ja keskelt paistab kollakasvalge sisu, mille magusaks muutunud maitse meenutab külmavõetud kartulit. Kastanid tuleks koorida siis, kui nad on veel kuumad, sest jahtudes jääb sisemine paberit meenutav kest uuesti kastani sisu külge kinni. Teine traditsiooniline viis värskeid kastaneid toiduks valmistada on keetmine. Terved kastanid pannakse külma vette ja keedetakse 2030 minutit. Kastanid võib enne keetmist pooleks lõigata, sel juhul keeduaeg lüheneb
Eksperimenteeris ohtrasti uute kunstitehnikatega, eelkõige keraamikaga, mis paelus teda intensiivselt mitu aastat ning milles jõudis ta tugevalt isikupärase laadini. Seadis sisse enda keraamikaateljee, kus lõi lugematul hulgal taldrikuid, tasse ja vaase. Väga tähtsale kohale tõusis litograafia, milles lõi ta naispeade seeria. 1950.aastatel loodud skulptuurid on inspireeritud laste mänguasjadest. Sõjajärgseid töid: "Sõda" (1952), "Korea veresaun" (1951), "Francoise lillena" (1946), "Jõuluvana" (1953), "Claude joonistamas, Francoise ja Paloma" (1954). Hiline looming 1954-1973. Elu lõpupoole tabas Picassot loomepalang. Ta püüdis kinnitada, et ta võimed pole langenud , töötades üheaegselt mitme teose kallal, maalides päevas kuni viis pilti. Hilisloomingus kujunesid pildiseeriad, milles ta töötles ümber kuulsate eelkäijate maale. Ta lõi variatsioone El Greco, Delacroix',Manet, Courbet' ja Poussini teostele. Picasso töötas
annaabi.ee 
