t. vajavad arenguks ja kasvamiseks mõõdukat temperatuuri ja mulla piisavalt niiskust. Kui varakevadel ja hilissuvel nind sügiel on Eestis sademeid piisavalt, siis mai-juuni on harilikult sademetevaene. Päikesekiirgus on sel ajal suur ja murude rohustu kuivab pruuniks. Põuaperioodil on vaja muru kasta. Eriti vajab kastmist noor muruoras. Kasta tulen nõrga veesurvega(pihustada). Väiksematel haljasaladel on sageli kasutusel vihmutid, mis hoiavad muru piisavalt niiske. Lillemuru Viimasel ajal on moodi läinud nn lillemurud. Kultuurmurus on vähe liike, keskmiselt 10- 12, looduslikus niidukooslus võid neid olla 50-60, Lääne-Eesti liigirikaste puisniidukooslustes isegi üle 100 liigi. Tingilikult võiks lillemurud jaotada kolme rühma: 1) Lühiajalised, ainult õitsvatest rohunditest koosnevad nn kattekultuurid, mis on pigem küll lillepeenrade asendajad.
Pargid jt. haljastud 1. Taimestik vajab varist ja sellest tekkivat kõdu, mis läheb mullaenergia vajadusteks ning huumusevarude täiendamiseks. 2. Haljastutel olgu võimalikult palju põõsaid. 3. Puid, põõsaid ja hekke ei laasita, nad laasivad ise puude alumised oksad täidavad põõsaste ülesannet. 4. Puude võraalust pinda ei niideta, vajadusel üks-kaks korda juulis-augustis. 5. Pargiaasadel on soovitav kujundada nn. lillemuru looduslikest liikidest, mida niidetakse kindlatel fenoloogilistel aegadel olenevalt lillede koosseisust juuli lõpust alates kuni septembrini üks või kaks korda. 6. Puiesteede puudki võivad võimalusel olla maani võraga. 7. Tiigid jt. veekogud ei ole solgiaugud ega prügilad. 8. Oksi lõigatakse oksakrae pealt, lõige peab olema võimalikult väike, oksatüükad on lubamatud. 9
annaabi.ee 
