ja oma meeleseisundile. Eesti edu ja heaolu sõltub meist. Inimesed võiksid organiseerida selliseid üritusi rohkem nagu olid ,,Mõttetalgud", kus kõik saavad sõna sekka öelda, siis ei jää ükski inimene oma arvamusega omaette, vaid saab selle avaldada ka teistele. Ühekoos tekib ühtne jõud. Igalühel on sõnaõigus ja riik peab kuulama rahvast, sest riik ongi rahva jaoks. Loodame tulevikule, et paari aasta pärast või isegi varem, muutub ühiskonna elu paremaks ja lillelisemaks. Keidi Kaldma 9.klass
Teiste riikide omavaheline kana kitkume tegi Eestile vägagi halba. Kõige enam aga mõjutas Eestit Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline kallaletung. Lõpuks aga lõid nad omavahel 23.augustil 1939 mittekallaletungilepingu, kus oli omakorda üks salajane protokoll. Täpsemalt jagati Ida- Euroopa nende vahel ära ning Eestil tuli taaskord minna Nõukogude Liidu alla. Iseseisva riigi algus tundus kõigile hea ning 1930ndate teisel poolel muutus see isegi veelgi paremaks ning lillelisemaks. Mille rikkus aga ära Teine Maailmasõda ning järjekordne Nõukogude Liidu võimu alla minek.
Wailing Wailers, mis nüüdseks koosnes Bob Marleyst, Bunnyst ja Peter Toshist oli kohalikude seas juba päris populaarne. Nende kuulajaskond kasvas plahvatuslikult. Coxsone stuudios sai salvestatud veel mõningad lood tulevasele debüütalbumile, nagu näiteks ,,It Hurts to be Alone" ja ,,Rule of the Rodie" nende peatse ilmuvale plaadile . Bob asetas peagi ennast bändi liidri rolli, sealhulgas oli peamine lugude kirjutaja ja nii edasi. 10 veebruaril 1966 muutus Bobi elu lillelisemaks kui ta abiellus enda tüdruksõbra Rita Andersoniga. Järgmine päev lahkus Bob ühendriikidest, et minna külla oma emale kes elas tol hetkel Delawares. Bob nägi Ühendriikides head võimalust oma muusika investeerimiseks, südames oli tal aga alati kodumaa Jamaika. Bobi tagasituleku ajaks oli Wailing Wailersi looming arenenud Ska'st Rocksteadyks. See areng ajas aga Coxsone marru, kes tahtis ju Ska bändi. Nii jättiski Wailing Wailers Coxsone headaega ja nimetas ennast ümber ,,Wailersiks".