III armastus- „Lilled“ IV loodus- „Tuisk“ 2. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- räägib sellest, kuidas sul on tume maa ja raske koorem kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames. II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- pealkiri ja tekst seonduvad omavahel kuna tekstis on juttu sellest kui maa oleks tume ja kuidas sa pead seda rasket koormat kandma. II „Helin“ seos on väga hea
nii hirmus nagu mu saatus. Ei, mind mitte iganes! Ülestunnistus Oh, sõbrad, ei lase ma öelda, et oleks nii haige ma. Ja et ma terve oleks, ma seda ei ütlegi ka! Ülestunnistus Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa. Ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kodumaa-armastus ...Mina vaatama, vaatma väikest meest: vaata sõbrakest, sõrmepikukest!... Gay Hm, sõber, veidi värvilik, on sinu arvamine. Sa oled - veidi närvilik, vast - tohtri juurde mine! Anti-gay Küll on ilus lilleleid! Naerateleb päikserind: lilleleidja kenam neid. Lilled ise mõlemad, päiksepaistel põlevad. Hüüdvad vastu: vaatke mind! Dendrofiilia ja ekshibitsionism Hüüti õhus üleval: kuulen! Kuulen! Mina tulen, kevade, tulen, tulen! Onanism ja ekshibitsionism ...küll nad mõtlevad, kuidas vanake, valgejuuksene, seemne kukutas... Onanism Kuula, nägemata kaugel hääl on hüüdmas: Vaata nüüd, mina tulen, tulen, tulen, meil on kõigil sama püüd! Onanism Kaks koera mängisivad minuga:
luuleraamat" (1969) "Sinuga ja sinuta" (1989) "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost. J.Talvet "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet "Ööl on üheksa poega"(1996) "Mu kallis Liisi"(2000) . Luuletuse teemad: armastus, loodus, isamaa, isiklik saatus. Lilled Küll on ilus lilleleid! Naerateleb päikserind: lilleleidja kenam neid. Lilled ise mõlemad päiksepaistel põlevad. hüüdvad vastu: vaatke mind! 4. Gustav Suits: Sündis Tartus; õpetas koduõpetajana prantsuse-, saksa keelt; gümnaasiumi lõpetas
kirjaviisi küll ei pooldanud, hakkas seda hiljem hoopis kaitsma ning selle oma teostes tarvitusele võttis. Lõplikult pääses kirjaviis võidule alles pärast Ahrensi surma, kui vast asutatud Eesti Kirjameeste Selts seda oma väljaannetes kasutama otsustas hakata. 15. Tuntuimad luuletajad: Juhan Liiv - luuleparemik pärineb parandamatu vaimuhaiguse perioodist. Siiras ja tunneterohke isamaa- ja loodusluule. Jutustus ,,Vari", luuletused: ,,Emale", ,,Lilleleid" Anna Haava kaunid ja tundelised armastuslaulud, isamaalüürika, 9 luulekogu, nt ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Põhjamaa lapsed". Luuletus: ,,Ei saa mitte vaikki olla" Karl Eduard Sööt romantiline isamaaluule põimub realistliku ja kriitilise isamaakäsitlusega. Luulekogud: ,,Saatus", ,,Kodu", luuletus: ,,Kuidas ma luuletan" 16. Lydia Koidula (Lydia Emilia Florentine Jannsen) 1843-1886 Ema sakslane. Töötas Postimehes, oli nö isa parem käsi
annaabi.ee 
