jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt seotud jakobiinide poliitikaga, mis segati religioosse Kõrgema Olendi austamisega. Kõrgema Olevuse kultusei näinud ette preestreid, etendasid peaosa Konvendi liikmed eesotsas Robespierrega. Pidustused olid suurejoonelised Pariisi majad ehitud, lehvisid sini-puna-valged lipud, naistel ja tüdrukutel olid käes lillekorvid, meestel ja poistel tammeoksad, Konvendi liikmed pidulikes riietes, eesotsas helesinises frakis Robespierre, käes viljapead. Ta pidas kõne, sooritati rituaalne pahede (ateismi, ahnuse, egoismi ja uhkuse)sümboolsete kujude põletamine ja rongkäik läbi linna. Kultust tõlgendati mitmeti. Osa arvas, et tegemist on vaikse tagasipöördumisega kristluse juurde (austati siiski nn Kõrgemat Olevust), teiste meelest oli see kiriku naeruvääristamine
Kuigi kujundus oli loodud tinglikult oli just see võtti etenduse efektile. Lavakujunduse vahepausidel läks valgus pimedamaks ning näitlejad pomisesid lauluviisi tagamuusikaks. Valgusel üld juhul mingit suuremat tähelepanu ei pööratud. Esemetest olid laval aga enamjaolt ainult sellised asjad mis pidid tingimata seal olema. Asjad mida katsuti või millega tegelane pidi tegema mingit tegevust. Nendeks olid siis toolid ja lillekorvid ning sokolaadi karbid jne. Kuigi kostüümid ei moodustanud mingit märgatavat süsteemi oli neil siiski oluline roll. Kuna üks ja samma näitleja mängis mittut erinevat rolli siis olid talle pandud lähtudes tema karakterile selga riidede mis olid kõige sobivamad. Välja kukkus aga nii et kõik topelt rollid olid katekooriliselt erinevad nii nende riiete, iseloomu, klassi kui ka kõnemaneeri poolest.
Gallide jumalanna Epona, kelle nimi tähendab jumalikku hobust, võtsid üle paljud Rooma ratsaväelased ning tema kultus levis üle impeeriumi. (Jones, Pennick, 2003) Romaani-keldi pühamud nagu hilisemad keldi müüdidki jutustavad kolmikjumalannadest, nagu näiteks Proximae (naissugulased), Dervonnae (tammehaldjad) ja Niskai (veejumalannad). Sageli tuntakse neid kui kolme ema. Mõned neist on kujutatud koos toitmise atribuutikaga, nagu puuvilja- ja lillekorvid; teised on mõistatuslikumad- näiteks kolmikjumalannad, kes kannavad kahte ketast ja ketti ning kelles üks autor on arvanud nägevat Maad, Päikest ja Kuud. Neid nimetatakse tavaliselt mingi koha kaitsjaks: Britannia emad ja Nimes´i emad, kodumaa emad ja keltide emad. Wales´is tuntakse siiani ,,emadena" haldjaid, keda peeti salajaste teadmiste allikaks, eriti tulevikuennustajateks. Igal juhul ei kutsuta neid emadeks lastesünnitamise võime pärast. (Jones, Pennick, 2003)
annaabi.ee 
