risaliitideks. Lopsakates festoonides elab barokkdekoor. Teisel korrusel asuva suure peosaali kujundus on unikaalne. selle peenelt töödeldud stukkdekoori ornamentaalse, plastilise ja bareljeefse käsitluse vaheldumises ja külluslikkuses ning laadis avaldub sugulusjooni itaalia stukikunstiga. Ka suured kivikaminad saalis on omaette kunstiteosed nii oma monumentaalse vormi kui ka stiilse dekoori, büstide ja detailitöötluselt erakordsete , dekoratiivsetes vaasides lillekimpude poolest. Põltsamaa loss 1770 rokokoo: Lossikompleksi juurde kuulus park, mis oli sildadega ühendatud jõeäärse saarestikuga. Põltsamaa loss oli parim rokokoo stiili näide Eestis. Lossi uhkuseks olid Louis XV stiilis marmorsaal ja Louis XVI stiilis rokokoosaal. Ruume kaunistasid reljeefid, seinamaalid ja peeglid. Pärast Law surma kuulus loss krahv Aleksei Bobrinskile, Katariina ja Grigori Orlovi pojale. 1920. aastal riigistati Põltsamaa loss ja mõis Eesti Vabariigile
· Tänapäeval on lubatud andmeid visiitkaartidele mitut moodi paigutada, kuid eelnimetatud stiil on klassikaline ja eksimisvõimalus väiksem. · Tekst võib paikneda ühel või mõlemal küljel, viimasel juhul trükitakse kaardi teisele küljele võõrkeelne tekst. · Liigse sümboolikaga ei tasu visiitkaarti koormata. · Visiitkaart enamasti trükitakse, kuid on lubatud ka käsitsi, kalligraafiliselt kirjutatud kaardid. VISIITKAARTIDE KASUTAMINE · Kingituste ja lillekimpude juures; · Tervituste, õnnitluste, kaastundeavalduste puhul; · Traditsiooniliselt võib visiitkaardiga edastada ka teateid, soove jne. VISIITKAARTIDE VAHETAMINE · Visiitkaarte pole kombeks vahetada või jaotada kohe pärast tutvumist. Erand- ärikohtumised, kus pooled vahetavad kaarte enamasti vestluse alguses või edastavad need koos kohtumiseks ettevalmistatud materjalidega. · Esimesena ulatab oma kaardi madalama positsiooniga isik. Kui positsioonid on võrdsed, ulatab