Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas su rebit rüüd. Kui armastada sind -- siis kunas, kunas, kui mitte nüüd? Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund on suureks puuks. Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund. Mu hing jääb truuks. 19 Tähetund Betti Alver Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu? Miks elu tähetund on kordumatu? Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustund, ei kustu inimestel? Eluhelbed Betti Alver Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. 20
matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab mu sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb igatsev keiser ja uhke askeet. (,,Vabaduse deemon", 1936) Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu? Miks elu tähetund on kordumatu? Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustunud, ei kustu inimestel? Eks küsi endast parematelt. Eks küsi surnutelt. Ja elavatelt. Kuid ära iial küsi kaduvikult sa enam neid, kes läksid juhuslikult kottpimedasse läbi leetetuha. Oh usu, nendele on ükstapuha, kas laevamees kord sõudis laternata nad kaotsi meelega või kogemata (,,Tähetund", 1965) Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem.
annaabi.ee 
