Näilise lihtsuse taga on aga sügavam mõte, mis avaneb harrastajale õppimise ja harjutamise käigus. Õige teetseremoonia viiakse läbi spetsiaalselt selleks ehitatud teemajas, mida ümbritseb väike jaapani aed Tseremoonial kasutatav tee on mõru roheline tee (macha), mida kasutatakse pulbrina Tseremoonia käigus on praktiliselt iga liigutus täpselt reguleeritud ning teetsermoonia meister peab hästi tundma ka arhitektuuri, lillekasvatust, keraamikat, kalligraafiat, ajalugu ja religiooni. Täismahus teetseremoonia võtab aega umbes neli tundi. Teetseremoonia tüübid Akatsuki-no-chaji / ???? / Yuuzari-no-chaji (Yûzari-no-chaji) / ??????? / Asa-cha / ??? Shoburo / ??? / Shougo-no-chaji (Shôgo-no-chaji)/ ????? / Shoburo / ??? / Kuchikiri-no-chaji / ????? / Nagori-no-chaji / ????? / Yobanashi / ?? / Tee valmistamine 1 )Vesi keema ning asetada ettevaatlikult teesõelaga tee teekannu
õppisid talupidamist, majapidamist, infotehnoloogiat, sotsiaaltööd, lastehoidu, puhastustöid, maalritööd, kalandust, mööblirestaureerimist, kergerõivaste õmblemist, pagar-kondiitri erialal jne . 1996. aastast on 125 puudega inimest osalenud tööturuameti poolt finantseeritavates õppeprogrammides, kokku 22 erineval kursusel. Enamasti õpiti arvutikursustel, kaks isikut õppis raamatupidamist, kolm masseerimist. Õpiti veel puussepa ja maalritööd, turismi, pangandust, lillekasvatust ja pesumaja töid. Viimastel aastatel on puudega inimesed moodustanud 2-3% neist, kes on saanud tööturukoolitust. Ei leidu ju teatavasti inimest, kes ei tahaks ennast vajaliku ja kasulikuna tunda ning teistega võrdsena isegi siis, kui saatus pole teda just kõige parema tervisega õnnistanud või on siis mõni õnnetus häda kaela toonud. Keegi ei soovi vabatahtlikult ainult koduseinte vahel oma elupäevi veeta ja teistest inimestest sõltuvaks jääda.
Pärsiast toodi rikkalikult uusi taimi: palmid, oleandrid, roosid ja palju teisi lilli. Hiinast toodi sisse Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 21 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a virsikupuu. Lillekasvatust õpiti pärslastelt ja egiptlastelt. Kreeklased kasvatasid ise adooniseid, hüatsinte, krookusi, kannikesi. Aleksander oli suur aiandushuviline, hoolitses parkide eest oma vallutatud aladel. Ka Aleksandri järeltulijad rajasid suuri aedu ja parke. Neljandik Aleksandria linnast (vt Antiigileksikon I, lk 29) koosnes parkidest ja aedadest. Kuulsamad Kreeka aiad: spordipargid Pergamonis (Vt Antiigileksikon II, lk 74) ja Olümpias asuv Altis
annaabi.ee 
