Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liline" - 5 õppematerjali

Eesti keele naaksud
2
txt

Eesti keele naaksud

Vahete vahel on ka vahede vahelistel vahedel vahed vahel Ma tean, et sa tead, et sa tead, et ma tean S�h s�� see soe sea saba siin samas selle sooja soustiga Pai papa pane paadile purjed peale P�ua���udus Kakaooad Paksu sakslase pukspuust luksuks l�ks lupsti tuksi. Habemeajaja ajas majarajaja ja asjaajaja habet Haua���udused Tihti t�hti taevas n�hti, tihti n�hti taevat�hti Musta lehma saba valge lehma taga,valge lehma saba musta lehma taga Pole oluline mitme l�liline lillalilleline lohe Sada pada pudi keedab, seda pudi t�di kiidab Tulekahjusignalisatsioonis�steem August august h�ppas kaugust teine august vaatas august kuidas august h�ppas kaugust Kummaline kummikutega kummitus kummitas kummalises kummist kummutis Kirju kukk kires kuuse k�rval kuurikatusel August �tles Augustile August mine august alla August l�ks august alla. August �tles Augustile August tule august v�lja. August tuli august v�lja Esimehe esimene esinemine

Eesti keel → Eesti keel mitte-eesti...
3 allalaadimist
Ladina keele tabel-nimisõnad
1
docx

Ladina keele tabel: nimisõnad

-uum -us -ibus ibus- ibus 3. uum 1. dekl: F: -a, -e (kr) + M: -es (kr) Dat -ui -ibus dekl -u -ibus Acc -um -us vokaa -u 2. -uadekl: M: -us (gen -i), -er, -on (kr) + N: Abl -u -ibus liline -u -um -ibus Nom 5. -is -es -e/-al/-ar -ia Vocdekl 3. dekl: -is gen sg -es = -is -e/-al/-ar -ia GenNom -is -es-iumF: -is-is - * 3.-es

Keeled → Ladina keel
7 allalaadimist
Lülijalgsed
2
doc

Lülijalgsed

Elupaik ­ naha peal Kehaosad - millest toitub ? ­ inimese nahast ristämblik elupaik ­ puu kehaosad ­ tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest ­ rikub jahu saadusi sõstra-pahklest ­ tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht ­ Tigu ­ koibik ­ varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust Lüliline keha ja jalad, kitiinainest kest, elavad nii maismaal kui vees *4) võrdle ristämbliku ja jahulesta elupaik ­ puu, jahus kehaosad ­ pearindmik ja tagakeha, millest toitub? ­ putukad, jahust *5) millist kahju tekitab ? Võsapuuk - Puukentsefaliit Süüdiklest ­ tekitab sügelisi Võrgendilest ­ rikub taime ( imevad taimemahla )

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Samblad kasvavad metsas, niidul, soos ning paljud liigid on ka puutüvede, majakatuste, kivide ja müüride asukad. SÕNAJALGTAIMED On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars, talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel (eostes). N: Laanesõnajalg, kilpjalg, maarjasõnajalg. 2.Osjad-lüliline vars, eosed valmivad eospeades, lehed on taandarenenud, varred püstised, talvituvad risoomina mullas. N:aasosi, põldosi, metsosi, raudosi, liivosi, soo-osi. 3.Kollad- igihaljad, roomavate vartega, püstiste külgharude tippudesse tulevad eospead. Kasvavad väga aeglaselt, korjata ei tohi. N:karukold, kattekold, ugrukold, vareskold. Tähtsus: kivisüsi teke, kivisöelademetest leitakse ürgsete taimed jäljendeid ja kivistisi, mis aitavad teadlastel lahendada

Bioloogia → Bioloogia
97 allalaadimist
12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt. inimese soolestikus elav solge saab sealt toitu ning põhjustab inimesele tervisehäireid). 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. NISU - > PÕLDHIIR - > ÖÖKULL 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kiskjad söövad herbivoore, nemad kiskjaid mitte. Kiskjad peavad toidu saamiseks rohkem vaeva nägema, sest saak võib eest ära joosta, herbivooridel on toidu hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8

Bioloogia → Bioloogia
2083 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun