tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele, vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele. 2 Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea, kui on vahemikus 1,2–1,59 siis on rahuldav, kui on vahemikus 0,9–1,19 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Soovitatavaks lühiajalise võlgnevuse kattekordajaks pakuvad teoreetikud 1,6 kuni 2,0.3 Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi, kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas saabuvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. 1 Finantsanalüüs. Koostaja: Madis Peterson. Tallinn: Külim, 2000. 2 Finantsanalüüs. Vastused igapäevastele küsimustele. Haabeneeme: Forenia, 2007. 3 Rita Sikk, Aastaaruande koostamine ja analüüs, loengukonspekt. 8
Lühiajalised kohustused 206 389 290 846 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 1,5 1,05 0,9 Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea , kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta.Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge lühiajalise võlgnevuse kattekordaja viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja sõltub
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja puhul tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult tema suurusele vaid ka käibevara ja kohustuste koostisele. Üldjuhul hinnatakse kordajat nii, et kui ta on suurem kui 1,6 siis on hea , kui on vahemikus 1.59-1,2 siis on rahuldav , kui on vahemikus 1,19-0,9 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,9 siis on nõrk. Eesti keskmine on 1,22. Kui firma lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on liiga madal siis võib ta kogeda likviidsusraskusi , kuna ei suudeta oma käibevara investeeringuid kooskõlas kättejõudvate jooksvate maksekohustustega tähtajaks rahaks muuta. Sellest tingituna ollakse sunnitud toetuma jooksvatele sissetulekutele ja välisfinantseerimisele. Antud suhtarvul on ka mõningaid ebatäpsusi. Näiteks kreditoorse võla edasilükkamine ei too tavaliselt kaasa maksevõimetuse riski kui firma töötab kasumiga ja samuti on investeering käibevaradesse ja võimalus seda investeeringut maksete
Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus on ettevõtte varade võime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tõsisema likviiduskriisi korral ei ole ettevõte võimeline tasuma oma jooksvaid võlgu ja kohustusi (Banhard jt 2001, lk 92). Likviiduse puhul võib analüütikut huvitada, kas: ettevõttel esineb likviidsusraskusi ja kui esineb, siis kui tõsised need on; ettevõtte võimeline tasuma oma lühiajalisi kohustusi ning kui kiiresti; tegemist on jätkuvalt tegutseva ettevõttega; ettevõte on võimeline taotlema täiendavat krediiti; ettevõte kasutab oma käibevahendeid optimaalselt. Kui aga maksevõime ei ole piisav kõigi tähtajaliste maksekohustuste tasumiseks, on ettevõtte mittelikviidne (Järve 1998, lk 40). 10
annaabi.ee 
