otsest ja suhteliselt tugevat mõju. Kohustuslikul reservil on ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata, et garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits, Rootsi) ning selleks, et tagada pankade likviidsus rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsus varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn maksustamise funktsioon, kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevast intresside vahest käsitleda kui keskpangale makstavat tasu e lisamaksu. Mõnede riikide keskpangad on nim seda funktsiooni keskseks e selleks vahest
rahapakkumise kõrval ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata ehk garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine ning seetõttu keskpank tõstab kohustuliku reservi määra. Tänapäeval on paljudes riikides loobutud kohustusliku reservi nõuetest( Belgia, Šveits, Rootsi) ningn selleks, et tagada pankade likviidsus, rakendatakse nendes riikides likviidsuskohustus ehk kehtestatakse normatiivid, kui palju pank peab oma varadest hoidma likviidsete varadena. Kolmandaks funktsiooniks on nn. maksustamise funktsioon. Kuna keskpangad ei maksa reservilt intressi või on see turuintressist oluliselt madalam, siis võib kohustuslikust reservist tulenevalt intresside vahet käsitleda kui keskpangale makstavat tasu. Mõnede riikide keskpangad on seda funktsiooni nimetanud keskseks, sest sellest vahest kaetakse keskpanga operatsioonikulusid(Suurbritannia, Saksamaa)
annaabi.ee 
