Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui välissurve vastu ehk siis kommunistlikke võimuhaaramiskatsete vastu. 1947 Marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ja sellega loodeti nõrgestada kommunistlikku mõju. Anti majanduslikku abi.
omad ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. 1961 üritasid Castro vastesed alustada võitlust, kuid ebaõnnestus -> USA oli häbistatud. Hruštšov paigaldas Kuubale maa- maa-tüüpi rakette ning kinnitas valelikult, et tegu pole ründerelvaga (oleks hävitanud suurema osa USA’st). 22.10.1962 kuulutas Kennedy sellest kogumaailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ükski laev üle sõita ei tohi. Maailm oli tuumasõja äärel. H likvideerid raketibaasid, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada. Vietnami sõda 1964- 1973: 1954 jagunes kaheks Põhja toetas NSVL ja Hiina, Lõuna(ebademo ja diktaatorlik) USA. 1957 algas Lõunas partisanisõda, mida toetas Põhja valitsus eesotsas Ho Chi Minh. Punapartisane nim vietkongideks. Põhja pommitati. Verine, julm . 1968 presidendiks valitd Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist
annaabi.ee 
