SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ...
vaid ranges tähestiku järjekorras. See oli samm liikuva aabitsa poole. Palju teisigi võtteid leiutati selleks, et tähekujusid saaks paremini meelde jätta ja lugemist meeldivamaks teha. Näiteks kasutati mängukaarte silpide ja sõnadega, tähekujusid joonistati, aga ka valmistati saiataignast ja must materjalist. Ka kasutati tähtede lisamise harjutusi, mis elavdasid tähtede, silpide ja sõnade lugemist. Näiteks R_RE-REB-REBA-REBAN-REBANE. Häälikumeetod Oluline edasiminek toimus tänu Valentin Ickelsamerile aastast 1527. Tema soovitas hääldada vaid seda häälikut, mida täht märgib. Lugemist hakati käsitama kui häälikute reastamist.Koolitöösse jõudis häälikumeetod Henrich Stephani kaudu (19.saj). Tema soovitas häälikuid ja vastavaid tähemärke õppida sellises järjekorras: 1) vokaalid ehk täishäälikud (u, o, a...); 2) diftongid (ai, au, äu...); 3) konsonandid ehk kaashäälikud ( m, b, p, f, w...)
annaabi.ee 
