Rahvatribuunide ameti majad olid avatud ööpäev läbi, et kõik saaksid igal ajal kaevata neile tehtud ülekohtu peale. Rahvatribuun muutus hiljem Rooma tähtsaimaks ametkonnaks. Vabariigi aja lõppus lasksid ptriitsid ennast plebeideks kuulutada. Konsul - kõrgeim ametnik vabariigi ajal, kes oli ka sõjaväe juht (kaks inimest). Senex - rauk, sellest on tulnud tänapäevane sõna senat ja senaator. Senaatori amet oli eluaegne ja neid raukasid oli 500. Liktor - Rooma korravalvur, kelle ametitunnuseks oli fascus ehk vitsakimp, mis oli vööle seotud. (Fascus - itaalia keeles liit või pühendus, sellest tuleb sõna fasism.) Tsensor - valis riigiametnike hulgast senaatoreid välja. 3.4 ROOMA VALLUTUSED. Peale Gallialaste võitmist hakkasid roomlased naaberalasid vallutama. Esimesena hõivati lõuna- itaalia ja sitsiilia. Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit)
Octavia Ottavia, Rooma keisrinna; sopran (või metsosopran) Otho Ottone, Rooma väepealik, Poppea abikaasa; kastraat (tänapäeval sageli alt, kontratenor) Seneca Seneca, filosoof, Nero õpetaja; bass Drusilla Drusilla, õuedaam, armunud Othosse; sopran Amm Nutrice, Octavia amm; alt (ka kontratenor) - meheroll Arnalta Arnalta, Poppea amm; tenor või alt - meheroll Lucanus Lucano, poeet, Seneca vennapoeg; tenor Seneca sõbrad Famigliari di Seneca Konsulid Consoli; koor Tribuunid Tribuni; koor Liktor Littore, keisri auvaht (=liktor) või kohtuteener; bass (bariton) Kapten (keisri ihukaitsest, vabaks lastud ori) Liberto capitano, tenor Paaz Valletto, sopran Õuedaam Damigella, sopran Kaks sõdurit Due soldati, tenorid Mercurius Mercurio, roomlastel esmajoones kaupmeeste jumal, =kr. Hermes, ka jumalate saadik; tenor Pallas Athena Pallade, kreeka tarkuse- ja kaitsejumalanna, kr. peajumal Zeusi ( rooma Jupiter) tütar; sopran (või metsosopran) Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr
annaabi.ee 
