pidasid thtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid kstrid seda petama. 1684. aastal avati Tartu lhedal, piiskopmisas, Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar. 1687. aastal veti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks ji see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gmnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu likooli asutamisrikule, millega muudeti Tartu gmnaasium likooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel ppida polnud vimalik. Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et tlkida Uut Testamenti. Piibli tlkimine oli oluline kultuurisndmus Eesti kirjakeele seisukohalt. Tnu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema petamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lpuks eestlaste lugemisoskus mrkimisvrselt krge. Tnu grammatikaraamatutele htlustus eesti keel, mis ti lihtsuse keele ppimiseks ja arusaamiseks
- rüütlikultus - naine tõusis Euroopas au sisse - paber, suhkur, riis, kanep, lina - astronoomia, meditsiin, matemaatika 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. - ladina keel - seitse vaba kunsti (triivium- grammatika, dialektika, retoorika ja kvadriivium- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - füüsika, geograafia jm - säilitas ja arendas mõttevabadust - Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega - Skolastika - Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli - Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? - inimese omadused, vajadused, õigused st humanism: inimõigused, sotsiaalsed garantiid, isikuvabadused, võitlus surmanuhtluse vastu - arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed,
soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941
annaabi.ee 
