koostöö organisatsioon sidus riigid väga tihedalt Nõukogude Liidu majandusega, mis nõrgestas nende riikide majanduslikku iseseisvust ja tugevdas Moskva ülemvõimu. Moskva eesmärgiks oli kujundada ühtne majandusruum Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt 1955-1991, sõjalis-poliitiline liit. Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele, poliitilist tegevust koordineeris likkmesriikide kõrgematest partei-ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Rõhutati kõigi liikmete võrdsust, tegelikult juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast. Ülemjuhatajaks pannakse alati Nõukogude kindral, kes on ühtlasi Nõukogude kaitseministri asetäitja, asetäitjad on enamasti VLO liikmeriikide kaitseministrid. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida- Euroopas. 4. Kriisid
Suurtest riikidest puudub euro Suurbritannias, Taanis, ja Rootsis. Miks on euro Eestile oluline? · soodne investeerimiskliima · parandab konkurenstivõimet · tugevdab majanduskavsu, millega tõuseb ka elatustase. Miinused: · kaupmehed tõstavad hindu · meie palgad on väikesed võrreldes teiste eurotsoonidega · pole harjunud sentidega arveldama rahaasjade üle otsustab Euroopa Keskpank EKP Euroopa Liidu regionaalpoliitika ja tõukefondid. Et tagada kõigi likkmesriikide ja regioonide võrdne osalus integratsiooniprotsessis, on Euroopa Liit ellu kutsunud regionaalpoliitika. Regionaalpoliitika toimub tõukefondide abil. 1) 1958. aastal loodud Euroopa Sotsiaalfond ESF. Eesmärk töökohtade leidmise võimaluste parandamine kogu ühenduse piires, geograafilise kui ametialase mobiilsuse suurendamine töötajate hulgas. ESF-i raames toetatakse üksikisikute koolitust, koolitussüsteemide arendamist, tööhõivealast