tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast vrvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, likiv ja kige vormitavam ning plastilisem vrismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud thtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Kasutamine Kuld kui raha Kulda on kasutatud mntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase vi mne muu metalli lisamisega teda tugevdatud
tema tegevuse ilming. On iseloomulik, et mristamise puhul on eldud ka, et jumal kolistab vi mristab vi et jumal, eriti aga Pha Eelja sidab hobusega vi vankriga mda kive. Jumaliku ilmutusena on mristamist peetud paha tagakihutamiseks. Sarnaselt vikerkaarele pole tohtinud ka pikset narrida. Pilvele srmega nitamine pidi kaasa tooma pikselgi. Seega mtestus pikne htlasi jumaliku vihana. Pikse puhul pidi lugema palveid, mida osati, tegema sees akendele noaga ristimrgid ning katma kinni kik likiv ja paluma, et jumal mristamise lpetaks. Metallesemest abi saamisele vihjab ka lugu, kus heinal olnud mees tstnud mristama hakkamisel hanguharud pilve poole, mille peale see ra linud. Pikset teati lvat krgematesse kohtadesse, puudest kige rohkem kuuske. Pikse ajal ei vinud olla palja peaga, sest juuksed tmbavat ikest. Kui keegi oli pikselgi saanud, pidi ta maetama maa sisse, nii et vaid pea vlja ji, mis oli kaasa toonud parema toibumise. Piksenool arvati olevat reaalne fsiline ese
annaabi.ee 
