Neid kahte meetodit eristab süsteemne kontroll, mis statistilise uurimuse puhul on uuritavate objektide näol olemas, võrdleva uurimismeetodi puhul aga puudub (Lijphart, 1971, 683). Muutujate rohkus ning uuritavate juhtumite vähesus on üks võrdleva uurimismeetodi nõrku külgi, mis soodustab statistiliste uurimuste läbiviimist. Samas võib ressursside piiratuse tõttu anda võrdlev uurimismeetod tihti just parima tulemuse, kui rakendada mõnda Lijpharti kirjeldatud nippi (1971, 685-687), mis vähendab muutujate rohkuse ja juhtumite vähesuse probleemi. Kvalitatiivse käsitluse puhul huvitab võrdleva analüüsi läbiviijaid ajaline järjestus või tulemused ja nende põhjused sarnaste juhtumite puhul. Uuritakse, kuidas üks kombinatsioon käitub ühes või teises situatsioonis, analüüsitakse sarnasusi ning erinevusi. Võrdleva meetodi puhul ei käsitleta valimeid üksikuna, vaid koos keskkonna mõjuga (Ragin, 1987, 13-15).
com/news/business-26523833 · Rushe, D. (2014, March 7). US economy adds 175,000 jobs but unemployment rate rises to 6.7%. The Guardian. Retrieved from: http://www.theguardian.com/business/2014/mar/07/us-economy-jobs-unemployment- february-data KOHALIK VALITSEMINE USA on föderaalne riik, mis tähendab, et on tagatud võimu jaotumine piirkondlike valitsuste ja keskvalitsuse vahel. Ühtlasi kehtivad USA puhul ka politoloog A. Lijpharti poolt välja toodud föderalismi teisesed tunnused (neid võib pidada ka föderalismi tagajateks), mis on järgmised: eksisteerib kahekojaline seadusandlik kogu, kus föderaalkogu on liitriigi koostisüksuste (osariikide) esindajaks; riigil on kirjalik põhiseadus, mida on võrdlemisi keeruline muuta; tegutseb ülemkohus, millel on voli teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet ja kaitsta seeläbi konsitutsiooni. (Lijphart, 2009, lk
annaabi.ee 
