Tema püüd suuremate haritud rahvaste seltskonda paleus, mis meil tänagi jätkuvas protsessis. Kas mitte Suburg ei inspireerinud ka omaaegset nooreestlust!? Vähemasti oli ta sellele eelkäija. Samas võime ühe väikse pildivaatluse kaudu rekonstrueerida tema hoiakute seotuse oma keskkonna ja kasvuaastate mõjuga. Nimelt alustab Suburg Linda teises aastakäigus PILDI rubriiki (1 -2 / 1888; paraku jääb see ainsaks). Mustvalges trükitud pilti Pühajärv Liiwimaal (ilmselt foto) Suburgi silmade (Seletuse) läbi vaadates näeme metsasalude ja mäeküngastega ümbritsetud kaunist järve väga ilusate kallaste ja väikeste saartega, aga eraldi köidavad meie tähelepanu vana kindla lossi varemed ja mõisa hooned punaste katustega, ning lõpuks selgub ka (ca pariislik!) seltskondlik ja praktiline otstarve: Et see järwekene oma ümbrusega suil, kus loodus omas priskes ilus lõhnab, wäga kaunis on,
Kogu eesti ala Rootsi valduses. Algas Rootsi aeg. ROOTSI AEG (1645-1710) Rootsi Kuningas määras eestisse asevalitsejaks Kindral-Kuberneri ja Liiwimaale kindral kuberneri. Kindral- kuberner oli ilmalik valitseja. Saaremaa allus seaduslikult Liivimaa kubermangule, kuid tegelikult tegutses rohkem iseseisvalt. Rootsi Kuningateks sellel ajaloo perioodil olid Gustav II Adolf, Kristiina, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII. 1660 Oliva rahu - Ruhnu saar Rootsile. Eesti- ja Liiwimaal olid ka algelised omavalitsus organid - rüütelkonnad, need asusid Eesti-, Liiwi- ja Saaremaal. Rüütelkondade liikmed koraldasid maapäevasid. Maapäevade vaheajal tegutsesid maanõunikud. Linna elu korraldas linna omavalitsus. Kohtuvõim. Kolme astmeline: Adrakohtunikud (eestis) ehk sillakohtunikud (liivimaal) ajasid taga põgenenud talupoegi ja tegelesid muu sarnasega. 13
annaabi.ee 
