Vertikaalsuunas 190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur. tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 paikneb org.aine väga ebaühtlaselt Paiknemise Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud korda.Optimaalne 20...35°C 5)mulla seaduspärasused: 1)org.aine sisaldus on suurim liivmuld=110mm,leostunud reaktsioon(happesus):happelises keskk.-seeneline mulla pindmistes kihtides. 2)org.aine vormidest liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm lag.(ülekaalus okasmetsade all,männimetsa all alluvad sügavamale(mullast välja)uhtumisel Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega kõige happelisemadtingimused leeliseses keskk.- peamiselt fulvohapped ja nende soolad muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim- bakteriaalne lag. 6)CaCO 3 sisaldus liiga kõrge 3)huumuse sügavamale uhtumine toimub kõigis sademed ületavad aurumise.Sademeid Eestis
mahu %-des) Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm (=mm/10 cm kohta) selle valemi järgi saab arvutada veevaru kättesaamist mullas) 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm-väike, 3.110-130mm-alla keskmise, 4.130-150mm-keskmine, 5.150-170mm-üle keskmise, 6.170-190mm-suur, 7. Üle 190mm-väga suur. Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma. Muldi rühmitatakse veereziimilt: 1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad,väikese veemahutavusega. 2)parasniisked-suure veemahutavusega,hästi veega varustatud. 3) liigniisked-pinnaveest,kõrgest põhjaveest,ülavesi
annaabi.ee 
