Sõrmeproov Võtame mulda, paneme väikesesse kaussi ja niisutame nii et vesi ei hakkaks vastu läikima (ei muutuks plastiliseks). Siis võtame mulla kätte ja proovime teha kuulikest. - kui kuulikest teha ei saa on tegemist liivaga - kui saab kuulikese aga 3 mm paksust nööri mitte on saviliiv - kui saa 3 mm paksuse nööri aga murdmisel kohe murdub- ( kerge) liivasavi - kui saab painutada peaaegu rõngasse aga ikkagi murdus-liivsavi 2 - kui saab painutada rõngasse aga tekkisid mõrad- liivsavi3 - kui saab rõnga ja mõrasid ei teki on savi. 9. Orgaanilise aine muundumised mullas. · Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi hulga järgi mõõdetakse tavaliselt orgaanilise aine lagunemise kiirust. · Orgaanilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks.
Proovid voolida palli, kui ei saa, siis on tegmist liivmullaga. Kui saad palli teha, aga sellest edasi midagi voolida ei saa, siis tegemist saviliivmullaga. Raskema fraktsiooniga mullad Kui võimalik voolida pallist kepike, kuid siis kohe murdub – liivsavi1 Kui võimalik veidike kepikest murda – liivsavi2 Kui võimalik kepike peaaegu et otsapidi kokku panna – liivsavi3 Saad vabalt voolida – savi 9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine ja bilanss Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed ja mõningal määral ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Vastandprotsessiks on lagundamine seente ja bakterite abil. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine sisaldus mullas. Ladestumine – metsas peamiselt mulla pinnale (aastas peamiselt 3 – 6 t/ha taime
annaabi.ee 
