Ta oli ka kroonik, kes pani kirja Liivi sõja käiku. 8.KES OLID MÕISAMEHED? Endised ordu- ja piiskoppide sõdalased, je sotsisid endale uut teenistust uue valitseja juures. Palgasõdurid. 9.MIKS OLI VENEMAA SÕJAST MÕNDA AEGA EEMAL? Venemaa oli mõnda aega eemal, kuna miskit muud tuli vahele. Kodusõda. Võimuvõitlus riigi sees. Ivan Julm tegeles oma võmu kindlustamisega Venemaal. Venelastel polnud aega muuga tegeleda. 10.MIKS EI ÕNNESTUNUD VENELASTEL LIIVI SÕJA KÄIGUS VALLUTADA LIIVMAAD? Esimese piiramise ajal tabas linna ja venelasi katk- tuli katkestada. Teisel katsel oli linna kaitsjate väljasöödud edukad. Mere poolt polnud piiratud, nii sai varustust juurde tuua. 11.KES OLID TÕELINE IVO SCHENKENBERG? Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivisõjas juhtis eestlaste väeüksust. Hiljem sattus ta Rakvere all venelaste kätte ning ta hukati, jutu järgi tehti seda Ivan Julma enda silme all. 12.KUIDAS LÕPPES LIIVI SÕDA? Venemaa jäi kõigest ilma, ei saanud midagi
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuirteod ning aadlikke kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil Eestimaa Ülemmaakohtus Tallinnas ja Liivimaa Õuekohtus Tartus. Viimase kohtu otsust võis edasi kaevata ka kuningale, kelle sõna oli otsustav. Rootsi riigvõim ja Balti aadel: Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi võimu all vabal tahtel, siis säilitati siinse aadli ja linnade eesõigus. Liivmaad loeti vallutatud provintsiks. 1629. astus Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. Gustav II Adolfi surmaga rootsistamine lõppes ning taastati üksmeel Liivi aadliga. Liivimaa aadel ja linnad saavutasid XVII sajandi keskel samasudused õigused nagu eestimaalasedki. Rahvastik: 1620. aastatel hinnati talurahva arvui vähem kui 100 000-le. Sõdades oli hävinenud üle poole rahvast. Paljud talud seisid tühjana
valdused Ingerimaal. Liivi sõda oli läbi. Liivimaa aadlikud nõudsid Poola kuningalt, et nende eesõigused jäeksid puutumata. Kuningas anids enda nime järgi välja Sigismund Augusti privileegi, millega tagastati aadlile tema endised maavaldused ja kinnitati talupooegade pärisorjus. Luteri usk pidi säilima, kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuningas Stefan Batory tahtis Liivmaad rohkem Poola külge liita, niisiis 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametnikuks jäi ikka asehaldur; maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (üks osa kolmest, milleks Liivimaa jagatud oli), iga etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi( tal oli vähe võimu, põhiliselt juhtis aadli ratsaväge). 1598.nimetati presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nii nagu see oli Poolas. Presidentkonnad jagunesid
annaabi.ee 
