saatusega rahvale, nende hääbuvatele keeltele ja lauludele. Tormis on püüdnud oma sarjaga seda pärandit unustusest äratada. Ta on veendunud, et ilma selleta oleks maailma kultuuritervik palju vaesem. "Unustatud rahvaste" sarja kõige populaarsem tsükkel on rõõmsatel tantsu- ja kiigelauludel põhinev "Ingerimaa õhtud". Lastekoorile on loonud Tormis tsükli "Soome-ugri maastikud", kus on laule viieteistkümnelt rahvalt hantidest liivlasteni. Rohkesti on kasutanud Tormis soomekeelseid, eriti "Kalevala" tekste (ka ladina- ja ingliskeelses tõlkes). "Kalevala XVII runo" (meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele, 1985) on üks Tormise ulatuslikumaid kooriteoseid. Kui "Kalevala" 150. juubeli puhul tehti Soomes kokkuvõtteid eepose aineil loodud teostest, ilmnes, et need olid kas ooperid, sümfooniad, poeemid või muud sedalaadi teosed. Eepose teksti ennast polnud aga peale Tormise keegi varem ulatuslikumalt viisistanud
oma elus rahu, minna tagasi tööle. Lisaks on tal soov õppida elama ikka jääda liivlaseks, teadmisega, et antud kuid samas ta tahaks olukorda ei saa enam viia ka oma usu parandada. liivlasteni. 5. Analüüsi Johannese, Akke ja Ra sarnasust. Nimeta sarnasused, lisa selgitused. Nende sarnasuseks oli see, et kõigil kolmel oli üks suur mure, mis neil ei lasknud rahulikult elada. Johannese mureks oli töö, Akke mureks usk ja Ra mureks poja surm. Kõik nad otsisid lahendust oma murele. Teiseks sarnasuseks oli neil see, et nad olid enesesse tõmbunud, üksildased. Nad ei olnud väga jutukad vaid nad olid rohkem
annaabi.ee 
